Otse kl 17: teadlased teatavad astronoomiat muuta tõotavast avastusest

Mõõdetava tugevusega gravitatsioonilained tekivad kahe musta augu kokkupõrkel. Foto: Handout / Caltech / Scanpix

LIGO, VIRGO ja Euroopa Lõunaobservatooriumi teadlaste ühise pressikonverentsi täpne sisu ei ole teada, kuid võib oletada, et avaldatakse midagi fundamentaalset gravitatsioonilainete kohta.

Gravitatsioonilaineid otsiva LIGO organisatsiooni pressiteate kohaselt antakse pressiteate käigus ülevaade uuematest arengutest grvitatsioonilainete astronoomia uurimises. Kuna selliseid suuri pressikonverentse korraldatakse enamasti vaid tõesti suurte avastuste kohta teatamiseks, võib oletada, et tegemist on millegi tõesti põrutavaga. Näiteks oletab ERR Novaator, et võib-olla on suudetud esmakordselt kindlaks teha gravitatsioonilainete päritolu.

See on viimase kolme nädala jooksul juba teine gravitatsioonilainete-teemaline pressikonverents. Laineid on viimastel nädalatel saatnud keskmisest suurem müstika, kuna septembris hakkasid levima kuulujutud, et LIGO ja VIRGO teadusrühmad on suutnud tuvastada esmakordselt lained, mille päritolu on ka teleskoobiga vaadeldavad.

Kuulujuttude aluseks olid avalikud andmed, milles oli näha, et mitmed observatooriumid üle maailma suunasid oma pilgu augustikuu vaatluste käigus just ühele konkreetsele punktile avakosmoses. Teleskoobiga vaadeldav gravitatsioonilainete lähtekoht viitaks aga neutrontähtede kokkupõrkel tekkinud ehk sootuks uut tüüpi lainetele.

Füüsikutelegi seni suuresti mõistatuslikud gravitatsioonilained on aegruumi võnked, mis tekivad massi liikumisest ja levivad valguskiirusel üle maailmaruumi lainetena, nagu levib veesõõr ümber tiiki visatud kivi. Nende olemasolu ennustas oma üldrelatiivsusteoorias Albert Einstein, kes kirjeldas ruumi kui pingule tõmmatud võrku, mis venib objekti raskuse mõjul välja.

Põhimõtteliselt tekitavad gravitatsioonilaineid kõik liikuvad kehad, kuid mõõtmiseks piisavalt tugevate lainete tekkeks peab mängus olema väga suur mass ja sündmus. Sellised on näiteks täheplahvatus, mustade aukude ühinemine või suuremate taevakehade kokkupõrge.

Gravitatsioonilainete täpsema olemuse mõistmiseks tasub vaadata Postimehe päevaintervjuud füüsik Martti Raidaliga  aastast 2016, mil lainete olemasolu esmakordselt mõõtmistulemustega kinnitati. Käesoleval aastal pälvisid gravitatsioonilainete mõõtmisseadmete arendajad ja tuvastajad ka Nobeli füüsikapreemia.

LIGO, VIRGO ja ESO ühine pressikonverents algab kl 17 ja seda saab vaadata siin: