:format(webp)/nginx/o/2017/08/13/6989181t1h5023.jpg)
Pärast Teist maailmasõda jagati Saksamaa neljaks erinevaks okupatsioonitsooniks Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Esialgne plaan oli see, et tsoonid jäävad kehtima kuni demokraatliku Saksamaa loomiseni. Külma sõja tõttu läksid aga asjad teisiti ning loodi kaks erinevat riiki: Saksamaa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik.
Saksamaa taasühinemise tegid võimalikuks NSV Liidus maad võtnud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür, 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik.
Neljaümmend aastat arenesid Ida- ja Lääne-Saksamaa aga täiesti erinevas rütmis.
Saksa Demokraatlikus Vabariigis oli väga palju suvilaid ja aiamaasid
Kuna suur osa elanikest pidi elama pisikestes linnas asuvates paneelmajades, ei ole ime, et nädalavahetusel oli kõigi unistus põgeneda linnast välja suvilasse või aiamaale. Suvilakultuur valitses tegelikult terves Nõukogude Liidus.
Saksa DVs oli oli umbes 2,6 miljonit suvilat ja 855 000 aiamaad. Need, kellel suvilat või aiamaad aga ei olnud, käisid lihtsalt looduses matkamas.
/nginx/o/2017/10/14/7211203t1h40c9.jpg)
Vähemalt üks inimene üheksakümnest töötas mitteametlikult salapolitsei heaks
Ida-Saksamaa elanikke jälgiti kullipilgul. Suur osa Saksa DV julgeolekuorganisatsiooni Stasi (Staatssicherheit) informatsioonist pärines tavalistelt kodanikelt.
Stasi andmete kohaselt töötas 1989. aastal nende heaks umbes 189 000 inimest ehk üks inimene üheksakümnest. Lisaks mitteametlikele kaastöölistele tegeles inimeste taga nuhkimisega aga ka ametlik Stasi meeskond.
Berliin ei olnud ainuke Saksamaa linn, mis oli barjääriga eraldatud
Seda, et Berliin oli betoonist barjääriga eraldatud, teavad ilmselt kõik. Seda, et Baieri–Tüüringi piiril asuv Mödlareuthi küla viiskümmend elanikku jagati 1961. aastal Berliiniga üheaegselt püstitatud müüriga kahe riigi kodanikeks, paljud aga ei tea. Ühel pool müüri oli Saksa DV ja teisel pool USA sektor.
/nginx/o/2017/10/14/7211361t1hcc04.jpg)
Saksa DV-s armastati taaskasutust
Autokered ei olnud ainukesed, mida Ida-Saksamaal tehti taaskasutatud materjalidest, see kehtis ka teksade ja paljude muude asjade kohta. Lapsed kogusid pudeleid, paberit, purke, metalli ja said nende eest kogumiskeskuses raha.
1990ndatel aastatel lõpetas riik aga kogumiskeskuste finantsseerimise.
Saksa DV emad annetasid 1989. aastal 200 000 liitrit rinnapiima piimapankadele
Alates 1952. aastast pidi kõigis Ida-Saksamaa linnades, kus on vähemalt 50 000 elanikku, olema rinnapiimapank. Doonorid said vastutasuks toidukuponge.
1958. aastaks oli Ida-Saksamaal 62 piimapanka, Lääne-Saksamaal aga ainult 24. Läänes elavad inimesed kartsid haiguseid, mis võivad rinnapiimaga levida.
1989. aastal annetati Saksa DV-s rinnapiimapankadesse umbes 200 000 liitrit piima. 1990. aastal suleti kõik rinnapiimapangad, viimasel ajal on need Saksamaal aga jälle populaarsust kogumas.
/nginx/o/2017/10/14/7211381t1h0a29.jpg)
Allikas: The Local