/nginx/o/2017/10/13/7205475t1h15bd.jpg)
Kuigi me oleme kasutusele võtnud juba palju nanotehnoloogilisi lahendusi, ei tea me veel päris täpselt, kuidas nad meie kehale võivad mõjuda, kirjutab ERR Novaator.
Teadlased: sissehingamisel võivad nanoosakestest saada tapjaosakesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Looduslikult esinevad nanoosakesed maailmas juba ammu. Need tulevad näiteks vulkaanipursetest või kui põletame küünlaid – me tegelikult hingame sisse nanoosakesi pidevalt. Need on looduslikud või pool-looduslikud nanoosakesed,» kirjeldab Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) teadur Olesja Bondarenko «Uudishimu tippkeskuses».
Kuid nanoosakesi toodetakse ka kunstlikult, näiteks selleks, et meie jumestuskreem oleks katvam, päikesekreem kaitsvam või kilepakend annaks teada toidu riknemisest.
Kuidas nanoosakesed tervist mõjutavad, loe lähemalt ERR Novaatorist.