:format(webp)/nginx/o/2017/10/12/7201505t1h8305.jpg)
Tuhandeid aastaid pursanud hiigelvulkaan paiskas atmosfääri miljardite tonnide kaupa vääveldioksiidi ja tõi endaga kaasa planeedi jahenemise, teatasid Washingtoni Ülikooli teadlased.
Teadlased kaardistasid ühe ajaloo võimsaima vulkaanipurske (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Purskel oleks olnud selle tekitatavate happevihmade tõttu piirkondlikult laastavad mõjud. Globaalselt oli tal mõju temperatuurile, kuid see ei olnud piisavalt suur, et olla surmav või tuua kaasa märgatavaid muutusi fossiilides,» pani uuringut juhtinud professor John Wolff purske suuruse konteksti.
Ometigi näitavad ajakirjas Geology ilmunud uuringu tulemused, et ligi 16,5 miljonit aastat tagasi Washingtoni osariigi kaguosas ja Oregoni kirdeosas tekkinud Wapshilla Ridge’i vulkaanist jõudis aegade jooksul välja paiskuda 242 kuni 305 miljardit tonni vääveldioksiidi, mis on enam kui 4000 korda rohkem kui jõudis atmosfääri 1815. aasta kuulsa Mount Tambora purskest. Mount Tambora oli aga piisavalt võimas, et tuua kaasa lühiajalise kliimamuutuse ning nn aasta ilma suveta.
Teistpidi võrreldes oli Waphsilla Range’i vulkaani laavast atmosfääri paiskunud gaasi maht umbes võrdne sellega nagu oleks Tambora purse toimunud 11 kuni 16 aastat.
Uuringu käigus kaardistati kogu kilomeetripaksune Wapshilla Ridge’i magmaprovints ning teadlaste sõnul peaks tegemist olema ka kõigi aegade kõige suuremahulisema basaldikaardistamisega.
Purse sobitub ka olemasolevatesse paleoklimaatilistesse mudelitesse. Nimelt leidis see aset nn Miotseeni klimaatilise optimumi ajal, kui kliima hakkas pärast 50 miljonit aastat kestnud jahenemist taas soojenemine. Keset seda suuremat soojenemisperioodi leidis aga aset ka lühikene jahenemine, mis langeb ajaliselt kokku Wasphilla purske ja sellest atmosfääri jõudnud väävliga.
Waphsilla Range’i purskest suuremad on teadlaste sõnul olnud vaid kaks hiigelpurset – üks, mille tagajärjel tekkis ligi kahe miljoni ruutkilomeetri suurune Siberi basaltplatoo ja teine, millest pursanud laavast tekkis tänapäevane Dekkani basaltplatoo.