/nginx/o/2017/10/11/7196293t1h7c3b.jpg)
Kes meist poleks kuulnud väidet, et fossiilkütuste põletamine teeb kliima soojemaks. Kuid kui mõtlema hakata, siis pidi ju fossiilkütuste tekkimine tegema kliima külmemaks?
Ürgne kliimamuutus - fossiilkütuste ladestudes sai Maast äärepealt lumepall
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Saksa teadlane hakkaski mõtlema ja jõudis järeldusele, et umbes 300 miljonit aastat tagasi tegi kivisöelademete teke meie maakera peaaegu et lumepalliks.
Georg Feulner Potsdami kliimamõju-uuringu instituudist argumenteerib Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kui Karboni ja Permi ajastul laiunud hiigelsuurte metsade alla ladestus ajapikku rohkesti surnud puid ja muid metsataimi, siis jäi maa alla ka rohkesti süsinikku, mida need puud ja muud taimed olid endasse elu ajal kogunud.
Feulneri artikkel ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes.
Kuidas see kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni ja tollast kliimat mõjutas, loe lähemalt ERR Novaatorist.