:format(webp)/nginx/o/2017/10/10/7195489t1h80bb.png)
Zooloogide avaldatud videolt on näha, kuidas noored karumõmmid rajakaamera söögikõlblikkust proovivad.
Karukaamera: vaata, kuidas elavad meie metsade suurimad kiskjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Video avaldas on Tartu Ülikooli zooloogia osakond oma Facebooki lehel. Avaldame siinkohal ka nende avaldatud originaalteksti:
Pruunkarul (Ursus arctos) on praegu kiired ajad, sest enne pakast on vaja veel kosutada nahaalust rasvkude. Selleks sobivad ideaalselt marjad ja õunad, sipelgad, imetajad, põllumeeste teravili, mesi aga ka mahlakamad taimed nagu naat, takjas, seaohakas ja võilill. Pruunkaru rasvkude on omadustelt ainulaadne, kuna kuude jooksul ei teki tal taliuinaku ajal lamatisi.
Rajakaamera püüdis karud kinni just kevadel, mil neil oli jooksuaeg ja öise eluviisiga loomi võis rohkem näha päevasel ajal. Videos ületab karu üle oja kukkunud pehkinud puutüve üllatava kergusega, sest karu toetab käies maha ainult eesjäsemete varbad ja poole kämblapäkast. Tagajalad aga puudutavad maapinda täiskannaga. Näha on veel pikki ja teravaid küüsi, mis sobivad hästi puude kraapimiseks ja murdmiseks, et märgistada oma territooriumit.
Pruunkarude levik ja arvukus nii meil kui ka mujal maailmas on seotud suhteliselt puutumata loodusmaastiku säilimise ja ulatusega. Mesikäppadele sobivad hästi paksud laanemetsad ja rabad. Eriti hea, kui esineb kuusemurdu, et ott saaks teha sinna mõnusa talvepesa, kus emakarudel näevad südatalvel ilmavalgust pojad. Pesakonnas võib olla kuni neli poega, kes jäävad emakaru hoole alla pooleteiseks aastaks ning seejärel peavad noored karud ise hakkama saama. Ka videos on näha suuremaid poegi, ent väiksemad on uudishimulikumad ja tutvuvad rajakaameraga, millele talvel ilves oma küünise jäljed jättis.