TÄNA AJALOOS ⟩ Sündis Vabadussõja üks suuremaid kangelasi

Julius Kuperjanov Foto: Wikipedia.org

1894 – sündis Vabadussõja kangelane leitnant Julius Kuperjanov

Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril (vana kalendri järgi 29. septembril) 1894 Pihkvamaal Duhnovо vallas Lаhhovо külas. Ristitud Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26. detsembril 1894. Perekonnanimi Kuperjanov tuli arvatavasti esiisalt, keda talu järgi Kupperi Jaaniks kutsuti. Esimesed üheksa lapsepõlveaastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale.

Elama asuti ema Liisa esivanemate asukohajärgsesse Vana-Kuuste Rebase mõisamaade naabrusse Lalli tallu, mille põllu- ja karjamaad asusid Pori jõe parema kalda künklikul maastikul. Pärast viis aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis (Vana-Kuuste) astus 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta end määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest Esimesse maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda.

Esimese maailmasõja jooksul sai Kuperjanovist tunnustatud autoriteet ja juht. Vapruse eest sakslaste-austerlaste vastu tunnustati teda seitsmel korral aumärkidega. Sõjakeerises lõi ta ka oma põrandaaluse partisanisalga, võideldes sakslaste vastu ja edastades andmeid inglise salateenistustele.

Kui puhkes sõda enamlastega, nimetati Kuperjanov Tartu Maakonna Kaitseliidu ülemaks. 1918. Aasta jõuluaupäeval pandi ka alus Tartumaa partisanide pataljonile, millest kujunes üks kuulsusrikkamaid vabatahtlikke löögiüksusi Vabadussõjas. Vaenlaste seas sai see pataljon koguni tuntuks kui «Kuperjanovi kuradid».

Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata ühes Vabadussõja verisemas, Paju lahingus ning suri 2. veebruaril Tartus.

11. oktoobri sündmused Eestis:

1854 – Märjamaa kihelkonnas Kuudal avati Kuuda vallakooliõpetajate seminar.

1894 – sündis Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov

1928 – Riigikogule esitati seaduseelnõu Aleksander Nevski katedraali lammutamiseks.

1938 – algas I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu II istungjärk.

1996 – Pala bussiõnnetus, koolilapsi vedanud buss põrkas kokku metsaveoautoga. Hukkus 8 last.

Ja maailmas:

1231 – paavst Gregorius IX kohustas Konrad von Marburgi sisse seadma inkvisitsiooniasutusi.

1531 – katoliiklikud väed ründasid protestante Zürichi all, langes Ulrich Zwingli.

1811 – New Yorgi ja New Jersey vahel hakkas kurseerima esimene aurulaev Juliana.

1828 – Venemaa hõivas Varna.

1852 – Tegevust alustas Austraalia vanim ülikool – Sydney Ülikool.

1884 – sündis USA esimene leedi Eleanor Roosevelt

1891 – Rootsis asutati Skanseni vabaõhumuuseum

1899 – algas Teine Buuri sõda.

1963 – 47-aastaselt suri prantsuse laulja Edith Piaf.

1967 – Boliivia ametivõimud teatasid, et revolutsionäär Ernesto "Che" Guevara surnukeha on maetud salajasse hauda.

1968 – Calcuttast tulnud teadetel jättis Bengali rannikut tabanud keeristorm kodutuks pool miljonit inimest.