/nginx/o/2017/10/02/7163361t1h8f58.jpg)
Hiljutine neljas gravitatsioonilainete registreerimine LIGO detektori poolt näitas, et kuulujutud uut tüüpi lainete leidmisest ei vastanud tõele, kirjutab New Scientist.
Spekulatsioone külvanud gravitatsioonilained ei pärinenud siiski neutrontähest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloo neljas gravitatsioonilainete registreerimine toimus 14. Augustil, kui LIGO observatoorium tuvastas aegruumi võbelemist, mille põhjuseks peetakse kahe musta augu kokkupõrget. Arvutused näitavad, et tegemist pidi olema ka seni tuvastatutest suurima kokkupõrkega, kus üheks sulandusid Pärikest 31 ja 25 korda suuremad mustad augud. Kataklüsmiline sündmus leidis aset Maast 1,8 miljardi valgusaasta kaugusel.
Pärast lainete tuvastamist hakkasid kiiresti levima kuuldused, nagu oleks seekord tegemist eriti erakordsete gravitatsioonilainetega, mille taga ei ole mitte mustade aukude, vaid hoopis neutrontähtede kokkupõrge. Sellisele võimalusele viitasid muutused mitmete observatooriumite vaatlusrežiimides, mis kõik suunasid oma pilgu ühte taevalaotuse piirkonda, kust loodeti leida plahvatusega kaasnevat valguslainet.
Nimelt on neutrontähed erinevalt mustadest aukudest ülisuure energiaga ning kiirgavad välja valgust. Nende kokkupõrge peaks seetõttu olema ka Maalt nähtav ning selle valguse põhjal peaks olema ka võimalik öelda kindla sõnaga, et gravitatsioonilainete taga peavad olema kokku põrganud neutrontähed. Seekord vastavaid tõendeid aga ei leitud.
Neutrontähtede tekitatud gravitatsioonilainetest ja augustis levinud kuuldustest võib lähemalt lugeda siin.