Arktika jääväljadelt leiti ootamatult palju plastikprügi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: atlas.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Lev Fedosejev/TASS/Scanpix

Inglise teadlased leidsid ekspeditsiooni käigus keset Arktika ookeani mitu suurt polüstüreeni tükki, kirjutab The Guardian.

Arvestades, et tegemist on ühe inimtegevusest puutumatuma keskkonnaga maailmas, on tegemist küllaltki masendava leiuga. Põhjapoolusest ligi 1000 miili ehk 1600 kilomeetri kaugusel asuv leiukoht on seni küllaltki vähe uuritud. Nii kaugelt põhjast ei ole plastikprügi varem leitud ning kuna piirkond on alles hiljuti jääst vabanenud, on see ka esimene kord, kui teadlaste uurimislaevad nii kaugele jõudnud on.

Sellega seoses toovad teadlased välja uue hirmu – nimelt võib jää sulamisega kaasneda ka küllaltki suure koguse plastiku jõudmine Põhja-Jäämerre, mida peetakse aga üheks inimtegevusest vähim häiritud piirkonnaks kogu maailmas.

«Ma ei ole kõigi nende 25 aasta jooksul, mil Arktika uuringutega tegelenud olen, näinud  nii suuri ja nähtavaid prügitükke,» ütles The Guardianile Pen Hadow, kelle saavutuste hulka kuulub lisaks muule ka ainsa inimesena üksinda Kanada rannikult Põhjapoolusele matkamine.

Hinnangute kohaselt ulbib maailmamere pinnal ligi 5 triljonit plastikutükki ning iga aastaga toodame me ligi 300 miljonit tonni plastikut, ehk siis sama palju kui kaaluvad kokku kõik inimesed Maal. Seda on väidetavalt piisavalt, et jätta geoloogilistesse kihistutesse pidev ja püsiv jälg. Samas on see suur probleem mereloomadele, kellele mikroplastikute sissesöömine või suurematesse tükkidesse takerdumine võib lõppeda koguni surmaga.

Seejuures ongi aina suurem küsimus, et mis saab praegusest ligi 40 aasta pärast, kui kogu merejää ära sulab ning erinevad riigid ja ettevõtted piirkonda majandustegevust arendama lähevad.

Teadlaste leiust võib lähemalt lugeda The Guardianist.

Tagasi üles