Teadlased nägid taas gravitatsioonilaineid ja määrasid täpsemini nende lähtepunkti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: atlas.postimees.ee
Copy
Kunstniku kujutis mustade aukude kokkupõrkest. Tegemist on ülisuure energiaga kosmilise sündmusega, mille tagajärjel tekivad Maalt registreeritavad gravitatsioonilained.
Kunstniku kujutis mustade aukude kokkupõrkest. Tegemist on ülisuure energiaga kosmilise sündmusega, mille tagajärjel tekivad Maalt registreeritavad gravitatsioonilained. Foto: HANDOUT/REUTERS

Gravitatsioonilaineid otsiva observatooriumi LIGO ja Virgo teadlaste sõnul on nad nüüd suutnud määrata nende lähtepunkti täpsemalt kui kunagi varem, kirjutab ERR Novaator.

Võtmerolli mängis siinkohal kolme detektori andmete kombineerimine. Lisaks USA-s Lousiana ja Washingtoni osariigis asuvatele inteferomeetritele tegi gravitatsioonilainete registreerimise ajal 14. augustil kell 12.30 vaatlusi ka Itaalias asuv Virgo detektor.

Virgo gravitatsioonilainete detektor.
Virgo gravitatsioonilainete detektor. Foto: The Virgo collaboration/CCO 1.0

Lained vallandusid Maast ligikaudu 1,8 miljardi valgusaasta kaugusel. Omavahel ühinesid Päikesest vastavalt 31 ja 25 korda raskemad mustad augud. Selle tulemusena sündinud must auk oli Päikesest ligikaudu 53 korda massiivsem.

Uuring ilmus teadusajakirjas Physical Review Letters.

Kuidas seekordne vaatlus täpsemini toimus ja kuidas gravitatsioonilaineid üldse registreeritakse, loe lähemalt ERR Novaatorist.

Tagasi üles