/nginx/o/2017/09/28/7147397t1hab25.jpg)
Gravitatsioonilaineid otsiva observatooriumi LIGO ja Virgo teadlaste sõnul on nad nüüd suutnud määrata nende lähtepunkti täpsemalt kui kunagi varem, kirjutab ERR Novaator.
Gravitatsioonilaineid otsiva observatooriumi LIGO ja Virgo teadlaste sõnul on nad nüüd suutnud määrata nende lähtepunkti täpsemalt kui kunagi varem, kirjutab ERR Novaator.
Võtmerolli mängis siinkohal kolme detektori andmete kombineerimine. Lisaks USA-s Lousiana ja Washingtoni osariigis asuvatele inteferomeetritele tegi gravitatsioonilainete registreerimise ajal 14. augustil kell 12.30 vaatlusi ka Itaalias asuv Virgo detektor.
Lained vallandusid Maast ligikaudu 1,8 miljardi valgusaasta kaugusel. Omavahel ühinesid Päikesest vastavalt 31 ja 25 korda raskemad mustad augud. Selle tulemusena sündinud must auk oli Päikesest ligikaudu 53 korda massiivsem.
Uuring ilmus teadusajakirjas Physical Review Letters.
Kuidas seekordne vaatlus täpsemini toimus ja kuidas gravitatsioonilaineid üldse registreeritakse, loe lähemalt ERR Novaatorist.