/nginx/o/2017/09/25/7137723t1h4e0f.jpg)
Vaikses ookeanis asuv Lihavõttesaar ehk Rapa Nui on olnud omamoodi müsteerium juba alates sellest hetkest, kui eurooplased sinna 18. sajandi alguses jõudsid. Neid tervitas umbes 1500-3000 pealine elanikkond – kuidas suudeti nii väheste inimestega ehitada ja saarele üles panna aga 9000 üleelusuuruses kivikuju?
Hiljuti ajakirjas Frontiers in Ecology and Evolution avaldatud teadusuuring proovib müsteeriumi lahendada, vahendab Science Daily. USA California ülikooli antropoloogia teaduskonna doktori ja uuringu juhtivautori Cedric Pulestoni sõnul püstitasid saareelanikud inimkujud enne populatsiooni suurt langust: «Me püüdsime selgitada välja, milline oli suurim elanike arv enne langust. Hetkel paistab, et oma kõrghetkel võis saarel elada kuni 17 500 inimest.»
Lihavõttesaare rahvastiku ajalugu on olnud väga vastuoluline: lisaks sisekonfliktidele, on elanikkonna vähenemine ilmselt seotud ka saare oluliste ressursside (palmisalude ja metsade) hävitamisega.
Puleston uuris koos oma kolleegidega saare põllumajanduslikku potentsiaali enne nende sündmuste toimumist, et teha kindlaks, kui palju inimesi saarel kunagi elada võis. Projektis, mida rahastas USA rahvuslik teadusfond, osales suur hulk teadlasi.
Pakkumine, et saarel võis tipphetkel umbes 17 500 inimest, tundub esmapilgul küll tohutult suure arvuna, aga kui võrrelda uuringu käigus tehtud põllumajanduslikku hinnangut teiste Polüneesia saarte omadega, on see Pulestoni arvates väga mõistlik pakkumine.