Hiiglaslik Antarktika jäämägi võttis suuna avamerele

Foto: ESA

Juuli keskel Antarktika Larsen C šelfijääst lahti murdunud hiiglaslik jäämägi A-68 on Saaremaast enam kui kaks korda suurem. Nüüd on see võtnud suuna lahtise vee poole.

Tegemist on ühe suurema jäämäega, mis Antarktikat uurivad teadlased kunagi näinud on. Pärast lõplikku šelfiliustikust lahti murdumist on tekkinud jäämass aga liikunud suhteliselt vähe ja püsinud enam-vähem jääpiiri lähedal. Nüüd aga kirjutab BBC, et pea 6000 ruutkilomeetri suurune jäälahmakas on liikuma hakanud.

Liikumisest saab aimu Euroopa Kosmoseagentuuri ESA avaldatud satelliidipiltidest:

Nimelt on tekkinud A-68 lõunaserva ja Larsen C vahele aina laienev riba vaba vett, mistõttu arvavad teadlased, et lähikuudel võib jäämägi teha ringi ümber oma põhjanuki ja suunduda mööda šelfijää serva põhja poole, kuni jõuab juba ümber Antarktise voolava läänetuulte hoovuseni. Selline on vähemasti liikumistrajektoor, mida soosiksid piirkonnas valdavad Weddelli hoovused.

Nii jõuaks üks kõigi aegade suurematest jäämägedest ka juba Atlandi ookeani lõunaosa vabadesse vetesse. Kui kaugele jäämägi sellise liikumise jõuab, on veel igati lahtine, kuna hiiglane näitab servapiirkondades juba praegu esialgse lagunemise märke. Lahtimurduvate väiksemate jäämägede eraldi trajektooril minema triivimise korral võib juhtuda, et need jäävad pidama madalamatel kohtadel meres ning moodustavad seega lühiajalised jääsaared.

Jäämäe A-68 lähem uurimine saabki õigupoolest alles hoogu sisse, kuna lõunapoolkera talve tingimustes on läbi paksu pilvekihi korralike satelliidifotode saamine raskendatud. Nüüd on aga päevad Antarktikas taas pikenemas, taevas selgenemas ja nii ka satelliitidelt pildistamine taas lihtsam.

Praegu on mitmed A-68 lähema uurimise teadusekspeditsioonid ettevalmistuste faasis. Lisaks jäämäe enda käitumise jälgimisele tekib teadlastele ka haruldane võimalus uurida lähemalt tema alt vabanevat merepõhja, mis oli viimati jäävaba tõenäoselt ligi 120 000 aastat tagasi.