:format(webp)/nginx/o/2016/03/09/5140147t1h4759.jpg)
Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud, et paljud haid elavad eeldatavast elueast tunduvalt kauem. See tähendab omakorda aga, et hinnangud selle kohta, kui ohustatud on teatud liigid või kui palju tohib kedagi püüda, põhinevad valeandmetel.
Haid elavad arvatust palju kauem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on kasvurõngaste järgi vanuse kindlaks määramise meetod seatud nimelt kahtluse alla, kirjutab Nature. 2014. aasta teadusuuring tõi näiteks välja, et harilik liivhai (Carcharias taurus) ei ela mitte kakskümmend aastat, vaid hoopis nelikümmend aastat.
2007. aasta teadusuuring leidis aga, et hariliku heeringhai (Lamnas nasus) keskmine vanus on üle kahekümne aasta kõrgem.
Kalandusteadur Alastair Harry Austraalia Townsville'i James Cooki ülikoolist otsustas probleemi lähemalt uurida. Ta raporteeris ajakirjas Fish and Fisheries ilmunud uuringus, et 53-st hai- ja railiigist on lausa 30 protsendi puhul keskmist eluiga alahinnatud. Ta pakub oma teadustöös välja, et kasvurõngaste abil vanuse määramist peaks edaspidi kontrollima, kas radiosüsinikmeetodi või keemiliste märgistuste abil.
Harry tulemuste ja järeldustega nõustuvad ka paljud teised kalandusteadlased. Kalandusbioloog Lisa Natanson, kes oli üks Harry teadusuuringu retsenseerijatest, selgitab, et õige vanuse määramine on oluline juba sellepärast, et ei tehtaks valesid otsuseid haide püügi kohta.