:format(webp)/nginx/o/2017/09/20/7119425t1h5c03.jpg)
Arheoloogid leidsid hiljuti pisikeselt La Manche’i väinas asuvalt Guernsey saarelt keskaegse haua – seal ei olnud peidus aga inimsäilmed, vaid hoopis hoolikalt maetud pringel.
Arheoloogid tegid pisikesel Euroopa saarel ebatavalise avastuse (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid usuvad, et veeimetaja on saarele, mida mungad kasutasid keskajal üksinduse otsimiseks, maetud umbes 14. sajandil. Miks on kunagised saareelanikud veeimetaja säilmed aga nõnda hoolikalt maha matnud, on omamoodi müsteerium, kirjutab The Guardian.
/nginx/o/2017/09/20/7120323t1h0541.jpg)
Pringlid on laialt levinud veeimetajad põhjapoolkera jahedates rannikuvetes. Keskajal kuulusid nad tihti inimeste toidulauale. Jäänused, mis söömisest järgi jäid, oleks olnud lihtsam aga vette visata, mitte maha matta – eriti kuna matmispaik asub veest vaid kümne meetri kaugusel.
«Kui pringel tapeti söögi- või rasva saamiseks, siis milleks vaevata end selle maha matmisega,» arutleb arheoloog Philip de Jersey. Mehe sõnul võib võimalik olla näiteks see, et mõni munk mattis pringli maha selle varjamiseks või soolas säilitamiseks.
Teine pisut intrigeerivam teooria on see, et veeloomal oli saareelanike jaoks mingisugune religioosne tähendus. De Jersey sõnul on küll delfiinil kristluses tugev tähendus, kuid midagi sellist ei ole ta jällegi kunagi varem näinud.
Arheoloogi sõnul on tegemist tema 35 aasta pikkuse arheoloogikarjääri kõige ebatavalisema leiuga.
Guernsey saar
Saar La Manche’i väinas Pranstsumaa ja Suurbritannia vahel.
Inglise kroonile kuuluva samanimelise krooni sõltkonna peasaar
Kirjanik Victor Hugo kirjutas mitmed oma tuntumad teosed, nende seas romaani «Hüljatud» («Les Misérables», 1862), Guernsey saarel eksiilis viibides. Ta pühendas saarele oma 1866. aastal avaldatud romaani «Meretöölised».