Turteltuvid on ohus: mis aitaks neil ellu jääda?

Turteltuvi Tallinna Botaanikaaias. Foto: PRIIT SIMSON/PM/SCANPIX BALTICS

Sarnaselt paljude teiste põllumajandusmaastiku lindudele on turteltuvide arvukus kogu Euroopas ja ka Eestis kiiresti kahanenud: aastatel 1980 – 2013 langes Euroopas liigi arvukus 78%. Languse põhjuseks peetakse intensiivse maaharimise tulemusena kahanenud toidubaasi, kirjutab ornitoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Esimestel elunädalatel on kogenematud noorlinnud kergeks saagiks kiskjatele, samuti on kesised nende teadmised toitumisvõimalustest, mistõttu nad püsivad pesapaiga lähistel.

Sarnaselt paljude teiste põllumajandusmaastiku lindudele on turteltuvide (Streptopelia turtur) arvukus kogu Euroopas ja ka Eestis kiiresti kahanenud: aastatel 1980 – 2013 langes Euroopas liigi arvukus 78%, sealhulgas Suurbritannias vahemikus 1970 – 2012 lausa 96%. Languse põhjuseks peetakse intensiivse maaharimise tulemusena kahanenud toidubaasi – monokultuuride kasvatamisega seoses vähenesid turteltuvidele sobilikud mitmekesise seemnevalikuga toitumisalad.

Inimtekkeliste keskkonnamuutuste tingimustes on liigirikkuse säilimiseks oluline liikide kiire võime kohaneda. Üheks võimaluseks on kohaneda käitumuslikult ehk valida elutsemiseks võimalikult soodsate tingimustega alad. Noorte turteltuvide puhul võiks edukust suurendada toitumiseks võimalikest parimate alade valimine. Kas nad seda ka teevad ja kas seemnete nappus mõjutab ka lindude ellujäämust, uuriti Ida-Inglismaa aladel.

Teadlased mõõtsid turteltuvi poegi, panid neile raadiosaatjad ja jälgisid liikumisi pärast pesast lahkumist. Nii püüti teada saada ellujäämuse, külastatud toitumisalade ja nende seemnerohkuse vahelist seost.

Uuringust selgus, et esimese kolme nädala jooksul käisid noorlinnud toitumas kuni 329 meetri kaugusel asuvatel seemnerohketel aladel ehk pool-looduslikel rohumaadel, madala karjatamiskoormusega aladel ja karjäärides. Üle poole ajast veetsid nad siiski pesast vaid 20 meetri kaugusel. Hiljem, 4.–7. nädalal, muutusid noored turteltuvid liikuvamaks ja 95% toitumisaladest ulatusid pesast kuni 2,92 kilomeetri kaugusele.

Poegadel, kes kaalusid seitsmepäevaselt ehk ligikaudu nädal enne pesast lahkumist rohkem ja olid füüsiliselt paremas seisundis, jäid 30 päeva jooksul pärast pesast lahkumist suurema tõenäosusega ellu. Seejuures sõltus seitsmepäevaste poegade kaal ning konditsioon just ümbruskonna seemnerohkusest. Uuringu autorid möönavad, et kuigi saatjatega õnnestus varustada vaid 15 lindu, näitavad tulemused, et toidurohkusel on noorlindude ellujäämisele siiski kriitiline roll – seda nii ajal, mil vanalinnud poegi toidavad, kui ka poegade pesast lahkudes.

Liigi edasise käekäigu määrab noorlindude ellujäämus. Et tagada tuvidele mitmekesine toidubaas, peaksid turteltuvide pesad asuma sobiliku taimestikuga alade vahetus läheduses. Teadmised, millised keskkonnatingimused on turteltuvidele olulised, aitaksid mõistlikul rakendamisel parandada nende praegust kriitilisel piiril olevat arvukust.

Dunn J, Morris A, Grice P (2017). Post-fledging habitat selection in a rapidly declining farmland bird, the European Turtle Dove Streptopelia turtur. Bird Conservation International 27: 45-57. doi:10.1017/S0959270916000022