TÄNA AJALOOS Eestis esitleti olulist logo

Copy
Toomemägi.
Toomemägi. Foto: Tartu Postimees

1997 – esitleti Tartu logo. 

Logo autor on kunstnik Tiina Viirelaid ja sellel on kaks kuju: kahevärviline (tume ultramariin ja särav türkiis) ning mitmevärviline (tumesinine, punane, roheline ja oranž), sellel on kujutatud Tartu ülikooli peahoone sambaid ja Emajõe motiivi. 

Foto:
Foto: Foto: www.tartu.ee

Logo autor Tiina Viirelaid kommenteeris 1997. aastal Tartu Postimehele oma loomingut järgnevalt: «Tartu ei ole mujal maailmas nii tuntud, et kujutada logol mõnd maja või mälestusmärki, mis meile endile on tähtis. Seetõttu pidasin olulisemaks kinnistada Tartu nime. Et Tartu on noorte linn, ei saanud logo teha liiga tõsist.»

17. septembri sündmused Eestis: 

1888 – esimene Põhja-Eestis asuv põllumeeste selts – Tallinna Eesti Põllumeeste Selts – sai tegevusloa.

1918 – Tallinnas alustas Eesti Tehnika Seltsi erikursus (hilisem Tallinna Tehnikum).

1919 – Vabadussõda: Pihkvas algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel.

1925 – Otepää ümbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest, mitmed lennukid, soomusrongid ja tankid.

1933 – Tartus avati Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg".

1933 – toimus esimene mootorrataste Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy).

1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed viisid lõpule Muhu vallutamise.

1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Saaremaale.

1944 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium võttis vastu maareformi seaduse kõigi aastatel 1940–1941 natsionaliseeritud maade taasriigistamise kohta. Endisele omanikule tohtis jätta kuni 20 (varem 30) hektarit. Lisaks kuulusid riigistamisele "rahvavaenlaste" ja peremeheta jäänud maad.

1982 – Tartus avati Ludvig Puusepa monument.

1991 – Eesti võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.

1997 – esitleti Tartu logo.

Ja maailmas:

1394 – Charles VI andis käsu juudid Prantsusmaalt välja ajada.

1630 – asutati Boston.

1631 – Kolmekümneaastases sõjas lõi Rootsi Breitenfeldi lahingus Püha Rooma riiki.

1775 – Ameerika iseseisvussõda: Fort St. Jeani lahinguga algas Ameerika vägede invasioon Kanadasse.

1778 – USA sõlmis lepingu delavaaridega, esimese ametliku lepingu indiaanlastega.

1787 – Philadelphias kirjutati alla USA põhiseadusele.

1809 – Fredrikshamni rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Soome läks Venemaa valdusse.

1862 – Antietami lahing, veriseim ühe päeva kestnud lahing Ameerika kodusõjas.

1939 – Taisto Mäki jooksis esimesena 10 kilomeetrit ajaga alla 30 minuti.

1976 – valmis esimene kosmosesüstik Space Shuttle Enterprise. Süstik oli mõeldud üksnes testlendudeks, sellel puudusid mootorid ja kuumakaitse.

1978 – Iisrael ja Egiptus kirjutasid alla Camp Davidi paktile.

1980 – pärast nädal aega kestnud streike Gdański Vladimir Lenini laevatehases asutati ametiühinguliikumine Solidaarsus.

1980 – Paraguays Asunciónis tapeti endine Nicaragua president Anastasio Somoza Debayle.

1983 – Vanessa Williamsist sai esimene mustanahaline Miss America.

1988 – Soulis avati 1988. aasta suveolümpiamängud.

1991 – Eesti, Läti, Leedu, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Marshalli saared ja Mikroneesia võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeteks.

1991 – Internetti jõudis esimene Linuxi kernel (0.01).

2001 – pärast 11. septembri terrorirünnakuid avati uuesti New Yorgi aktsiabörs. See oli pärast suurt depressiooni pikim aeg, millal börs oli suletud.

2006 – Alaskal hakkas pärast enam kui 10 000-aastast vaikimist purskama Fourpeakedi vulkaan.

2011 – Ameerika Ühendriikides sai alguse protestiaktsioon Occupy Wall Street, mis oktoobriks oli levinud 82 riiki.

Tagasi üles