Mõni hetk tagasi sisenes kakskümmend aastat maailmaruumis ringi lennanud Cassini Saturni atmosfääri, et seal hävida ning lõpetada oma edukas kosmosemissioon.
20 aastat kestnud kosmosemissioon sai läbi: kuidas Cassini hävis?
Kaheosaline kosmosesond Cassini-Huygens startis uurima Saturni ja tema kaaslasi 1997. aastal. Pärast möödalende Maast, Veenusest ja Jupiterist sisenes kosmosesond 2004. aasta 1. juulil orbiidile ümber Saturni.
Huygens eraldus Cassinist 2004. aasta detsembris ja maandus umbes kuu hiljem Saturni suurimal kuul Titanil. Cassini tiirles selle kolmeteistkümne aasta jooksul ümber Saturni pea kolmsada korda, hankis planeedi ja tema kaaslaste kohta olulist informatsiooni ja tegi pea pool miljonit pilti.
Cassini niinimetatud «Suur finaal» ehk lõpulend sai alguse selle aasta aprillis, mil uurimisalus alustas kahekümne kahe sööstu tegemist läbi Saturni ja tema kuulsate rõngaste vahelise tühimiku. Cassini hankis selle käigus ka kõigi aegade esimesed lähifotod Saturni rõngastest.
Lõpulend lõppes täna Saturni atmosfääris, kus Cassini hävib tuledes.
Miks pidi Cassini aga ilmtingimata hävima?
Cassini avastas, et Saturni kuu Enceladuse koore all on ookean. Sellepärast võiks see olla elamiskõlblik. Et Cassini pärast kütuse lõppemist elu eksisteerimiseks sobilikku paika nii-öelda ei reostaks, on NASA sõnul mõistlikum suunata uurimisalus Saturni atmosfääri ja lasta tal seal hävida.
Cassini suurimad panused maailmaruumi uurimisel:
- Avastus Saturni jäisest kuust Enceladusest: selgus, et kuu pind on kaetud jääga ja selle all on ookean.
- Kaheksa uue Saturni kuu avastamine
- 2006 tehtud radaripildid näitasid, et Titani põhjaosas on vedelatest süsivesinikest (näiteks metaan ja etaan) koosnevad järved. Need on esimesed järved, mis on leitud mujalt kui Maalt
- Esimeste lähifotode tegemine Saturni rõngastest