Päevapraad aastal 2050: kunstverega immutatud taimne liha

Kuna lihaloomade kasvatamine avaldab maakerale survet mitmel moel, on vajalik mõelda välja meetodeid lihatootmiseks ilma elusloomadeta. Foto: Panther Media/Scanpix

Üha suurem nõudlus liha järele sunnib teadlasi otsima uusi valguallikaid. Üsna tõenäoline on see, et umbes kolmekümne aasta pärast võib inimeste menüüs olla näiteks kunstverega immutatud taimne liha, putukad või Petri tassil kasvatatud liha.

ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu hinnangul jõuab maakera populatsioon 20150. aastas 9,7 miljardi inimeseni. See tähendab omakorda seda, et toidutoodang peab kasvama 70 protsendi võrra, kirjutab Imeline Teadus. Kuna lihaloomade kasvatamine avaldab maakerale survet mitmel moel, on vajalik mõelda välja meetodeid lihatootmiseks ilma elusloomadeta.

Üheks võimaluseks on liha tootmine laborites: selle meetodi pioneeride hulgas on ka Hollandi teadlane Mark Post, kes serveeris 2013. aastal täielikult Petri tassikestel kasvatatud lihast valmistatud hamburgeripihvi.

Selleks võttis mees elavalt lehmalt koeproovi, eraldas sellelt lihaste tüvirakud ning pani need siis Petri tassikestel paljunema. Ta andis tüvirakkudele samu toitaineid, mida need oleksid saanud veise organismilt ja rakukasvu soodustavaid aineid.

Juba varsti olid rakkudest kasvanud lihaskiud. Neist vormis Post pisikesed kuulikesed ja seejärel külmutas need. Kui kuulikesi oli piisavalt, sai need üles sulatada ning asuda liha küpsetama. Liha sai punase värvuse müoglobiinilt.

Laborikotlet ei maitsenud küll eriti hästi ning maksis 228 00 eurot, kuid Post loodab, et tulevased tööstuslikud rakukasvatamise meetodid muudavad laboriliha hinda ja maitset inimestele vastuvõetavamaks.

Loe laborilihast, putukatest ja teistest uudsetest valguallikatest lähemalt septembrikuu Imelisest Teadusest.