Miks on kaelkirjakul nii pikk kael? Teadlased tulid välja uue teooriaga

Kaelkirjakud. Foto: www.pexels.com

Vaidlus selles osas, millisel põhjusel on kaelkirjakul nii pikk kael, on zooloogide ja bioloogide vahel käinud juba väga pikka aega. Hiljuti tulid teadlased välja aga uue põneva põhjendusega. 

Levinuim arvamus on see, et kaelakirjaku kael on nõnda pikk sellepärast, et ta saaks kõrgel asuvaid puulehti kätte. Hiljutine teadustöö pakub aga välja, et kui pikakaelalised kaelkirjakud pööravad oma pea ja kaela päikese poole, langeb kogu nende nahale vähem päikesevalgust. Tänu sellele saavad nad end jahedamas hoida ning suudavad kuivas ja palavas kliimas paremini hakkama saada, kirjutab Nature.

Teooria, et pikk kael võimaldab paremat soojusregulatsiooni on tegelikult üks hilisemaid põhjendusi kaelkirjaku ebatavaliselt pikale kaelale. Enne seda käidi välja aga palju muid põhjendusi.

Prantsuse loodusteadlane Jean-Baptiste Lamarck (1744-1829) pakkus välja, et kaelkirjakutel oli algselt lühike kael, kuid kuna nad olid sunnitud pidevalt kaela sirutama, et ulatuda lehtede järele kõrgel puu ladvas, venis nende kael aja jooksul pikemaks.

Evolutsiooniteooria alusepanija Darwin (1809-1882) ja tema kaasaegne Alfred Russel (1823-1913) sellega aga ei nõustunud. Nende meelest olid pikakaelalised kaelkirjakud algusest peale olemas. Kuna neil oli lühikaelaliste kaelkirjakute ees märkimisväärne eelis, jäid nemad lihtsalt loodusliku valiku põhimõttel elama.

Pärast seda ei tulnud pikka aega keegi ühegi teise teooriaga välja. 1949. aastal juhtis Chapman Pincher tähelepanu aga sellele, et ka kaelkirjaku jalad on ebatavaliselt pikad (aitab vaenlase eest ära joosta). Pikal kaelal oli Pincheri sõnul pikkade jalgadega seos – ilma pika kaelata ei oleks kaelkirjak ulatunud maast vett jooma. Pincheri teooria ei saavutanud aga kunagi suurt populaarsust.

Mingi aeg jõuti aga termoregulatsioonini: pakuti välja, et kaelkirjakul on pikk kael selleks, et nad saaksid suure kehapindala abil lihtsamini oma temperatuuri reguleerida. Kuigi tundub, et kaelkirjakute keha pindala on näiteks elevantide või ninasarvikutega suurem, siis tegelikult see nii ei ole.

Samale järeldusele jõudis ka hiljutine teadusuuring. Seega, kaelkirjakud ei ole võrreldes samakaaluliste loomadega paremad kehatemperatuuri reguleerijad. Nad suudavad seda teha teadusuuringu autorite sõnul paremini siis, kui nad pööravad ennast päikese suunas. Viimast teevad kaelkirjakud palava ilma korral üsna tihti.