Tolmuimeja on tänapäeval ilmselt igas kodus olemas. Millal see kasulik koristusvahend aga leiutati?
Leiutis, mis muutis miljonite inimeste elu lihtsamaks
Esimese mehaanilise vahendi põrandate puhastamiseks lõi Daniel Hessi nimeline mees 1860. aastal. Vaibapuhastaja nime kandval leiutisel olid pöörlevad harjased, mis pühkisid tolmu edasi. 1869. aastal leiutas Ives W. McGaffe Whirlwind’i nimelise seadeldise, mis suutis käepidemelt vändatava siseventilaatori abil tolmu imeda.
Esimese mootoriga tolmuimejaga tuli välja Hubert Cecil Booth 1901. aastal Inglismaal. Mees ka patenteeris oma leiutise.
Gaasi jõul töötav tolmuimeja oli hiigelsuur ning seda tuli vedada hobusega. Boothi järgmine tolmuimeja töötas juba elektri jõul, kuid seegi oli oma mõõtmetelt väga suur ning seega mittesobiv koduseks kasutamiseks. Tolmuimejat kasutasid aga näiteks koristusettevõtted.
Boothi eeskujul tuldi välja mitmete sarnaste seadelistega. Esimese elektrilise tolmuimeja, mida oli võimalik kaasas kanda ning millel oli isegi tolmukott (vana padjapüür), töötas välja ameeriklane James Murray Spangler 1907. aastal.
Kahjuks ei olnud mehel aga raha tolmuimejate tootmiseks ja sellepärast müüs ta oma patendi William Henry Hooverile maha. Viimane lõi omanimelise tolmuimejaid tootva firma ja saavutas suure populaarsuse. Kui alguses oli tegu pigem luksuskaubaga, siis pärast teist maailmasõda oli see kodumasin olemas väga paljudes Ameerika kodudes.
Kui Hoover vallutas Ameerika turgu, siis Rootsis tuli käepärase tolmuimejaga välja insener Axel Wenner-Gren koostöös õlilambitootja Luxiga. Lux tolmuimejatest sai varsti juba kogu maailmas tõeline hitt.
Allikas: History Extra