Saladuslik haigus, mille tõttu kuningas Henry VIII magas iga öö erinevas voodis

Kuningas Henry VIII. Foto: AKG Images / Scanpix

Inglismaa ja Iirimaa kuningas Henry VIII magas 1528. aastal iga öö erinevas voodis. Põhjus ei peitunud aga tema hulgalistes armulugudes – valitseja lootis sel viisil hoopis surmavast epideemiast hoiduda. 

Saladuslik nakkushaigus, mis sai alguse 1485. aastal laastas mitmeid Euroopa riike, kirjutab History. Inimesed kartsid seda nagu tuld, sest haigus saabus ootamatult ning tappis 30-50 protsenti haigestujatest. Haiguse sümptomiteks olid näiteks pea- ja kaelavalu, nõrkus ja tohutu higistamine.

Tegemist ei olnud tegelikult esimese suure epideemiaga. Ajavahemikus 1346-1353 kimbutas Inglismaad must surm ehk katk, mis tappis üle 20 miljoni inimese Euroopas.

Higistamishaigus ei olnud aga ilmselt katkuga seotud, sest erinevalt mustast surmast ei olnud salapärasel nakkushaigusel nahasümptomeid. Märgati vaid seda, et haigus lööb välja pärast pikka vihmasadu või üleujutusi.

Inimestel olid tol ajal meditsiinist üsna algelised teadmised, kuid sellest hoolimata proovisid arstid välja nuputada, kuidas seda ravida ning selle levikut takistada. John Kaysi nimeline mees nägi selles aga suurepärast rahateenimise võimalust. Ta võttis endale noobli Johannus Caiuse nime ning asus rikkaid, sealhulgas kuningat, kes epideemiat paaniliselt kartis, haigusest hoidumise osas nõustama.

1552. aastal avaldas Caius lausa raamatu, kus olid välja toodud haiguse sümptomid, ennetusviisid ja ravi. Mees soovitas epideemiast hoidumiseks teha näiteks trenni ning vältida mädanenud puuviljade söömist. Haigestujad pidid jooma taimseid segusid, higistama võimalikult palju ning vältima õues viibimist,

Hoolimata sellest, et suur osa Caiuse patsientidest abinõusid kasutusele võttes surid, teenis ta siiski nii hästi, et oli võimeline Cambridge’is asuvale kolledžile, kus ta ise kunagi õppis, annetama suuri rahasummasid. Õppeasutus kannab tänase päevani Caiuse nime.

Viimane suurem saladusliku higistamishaiguse epideemia oli Euroopas 1551. aastal. Millega täpselt tegu oli, tekitab teadlastes aga tänase päevani küsimusi, sest tugineda saab ainult algelistele ülestähendustele.

Mõned arvavad, et see oli haruldane hantaviiruse liik (Seouli viirus), teised aga, et tegu oli lihtsalt gripi, toidumürgituse või ägenenud palavikuga.