:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/09/07/7074297t1haeda.jpg)
Näib, et Eesti ei ole metsade majandamise ja looduskaitse vastuolus üksi. Samalaadseid konflikte on viimasel ajal esile tõusnud ka paljudes teistes Ida-Euroopa riikides, kirjutab New Scientist.
Euroopa viimaseid puutumatuid metsasid ähvardavad raietööd (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muu hulgas on aina enam saetööde alla jäämas Euroopa viimase suure põlismetsana tuntud Poola ja Valgevene piiril asuv Białowieża. Tegemist on Euroopa piisoni viimase elupaigaga, mis on juba aastast 1976 Poola riikliku kaitse all ja sellele lisaks ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja ELi Natura võrgustiku kaitse all.
Viimasel ajal on piirkonnas aga suurt tähelepanu pälvinud aina võimenevad raietööd, mille käigus on üksinda selle aastanumbri sees maha võetud enam kui 10 000 puud. Lisaks kohalikele looduskaitsjatele on sellise arengu vastu astunud ka Euroopa Kohus, mis käskis Poola valitsusel raietööd koheselt lõpetada. Valitsus aga eiras käsku väites, et raietööd on vajalikud metsas vohavate kooreparasiitide probleemi haldamiseks ning kui seda ei tehtaks, ulatuksid keskkonnakahjud 750 miljoni euroni.
Kriitikute sõnul on raietööde peamine motivatsioon siiski äriline.
Nagu ütles New Scientistile Sileesia Ülikooli professor Piotr Skubała, on puude hävimine üraskite mõjul metsa loodusliku arengu osa, mille mõjul kogu metsaökosüsteem kokkuvõttes tugevneb.
Białowieża olukorra kohta avaldas BBC hiljuti ka lühi-dokumentaalfilmi:
«Üraskid on vaid mugav alibi äritegevusele,» ütles professor Skubała.
Samalaadsed probleemid on olemas ka Rumeenias, kus asub koguni 2/3 Euroopa säilinud ürgmetsadest. Kuigi metsad on aastast 2008 riikliku kaitse all, puudub seal vajalik järelevalve ja seaduse jõustamine.
Lisaks metsandusele on Ida- ja Kagu-Euroopa riikides probleeme ka suuremate infrastruktuuri- ja ehitusprojektidega. MTÜ Bankwatchi eksperdi Pippa Gallopi sõnul on üksinda Balkanimaades hetkel aktiivses planeerimises üle 800 uue hüdroelektrijaama ja mitmeid turismikuurorte ning teedeehitusi, mille valmimine paneks seni hästi säilinud looduskeskkonna tõsise ohu alla.
Üks selline on näiteks Albaania ja Makedoonia piiril asuv Orhidi järv, mida on tema unikaalse liigirikkuse tõttu nimetatud ka Euroopa Galapagoseks. Järve ohustava turismiarenduse kohta avaldas veebruaris artikli ka Postimees.
Nagu kirjutab New Scientist, on Kagu-Euroopa probleemdie põhjuseks suuresti riiklike ja Euroopa-üleste seaduste lõtv jõustamine ning keskkonnakaitseliste piirangute eiramine. Jõed, põlismetsad ja ohustatud liigid teatavasti arveid ei maksa.