Linnutee südame lähedalt avastati galaktika suuruselt teine must auk

Kunstniku kujutis mustast august ja seda ümbritsevast ainekettast. Foto: Aurore Simmonet/AFP/Scanpix

Astronoomid on leidnud tõendeid Päikesest sada tuhat korda suurema musta augu olemasolu kohta meie galaktika keskme lähedal, kirjutab The Guardian.

Kui avastus ka lõplikult kinnitatud saab, on selle näol tegemist Linnutee suuruselt teise musta auguga galaktika südames asuva Sagittarius A* järel.

Jaapani astronoomid avastasid uue musta augu, kui üritasid saada selgust ühe Linnutee südamiku lähedal asuva suure mürgiste gaaside pilve imeliku käitumise osas. Nimelt liiguvad selle peamiselt vesiniktsüaniidist ja vingugaasist koosnevad iilid teiste kosmiliste gaasipilvedega võrreldes väga ebatavaliste kiirustega ega sobi kuigi hästi ümbritsevate taevakehade käitumisega.

Gaaspilvede lähemaks uurimiseks suunati pilve poole Tšiilis asuva Alma teleskoobi silmad. Vaatlustest selgus, et Linnutee südamikust 200 valgusaasta kaugusel asuva 150 triljoni kilomeetrise läbimõõduga elliptilise pilve molekule hoiab liikumises ülitugev gravitatsioonijõud, milleks peab arvutimudelite kohaselt tõenäoselt olema ei midagi vähemat kui Päikesest ligi 100 000 korda suurema massiga must auk.

Seda järeldust toetas ka pilvest pärinevate raadiolainete salvestamine, seletas The Guardianile Tokyos asuva Keio Ülikooli astronoom Tomoharu Oka.

«Tegemist on esimese keskmise massiga musta augu kandidaadi tabamisega Linnutee galaktikas,» ütles professor Oka.

Avastus täidab lünga astronoomide mustade aukude tekke käsituses. Nimelt on juba ammu teada, et suurte galaktikate nagu Linnutee südames asuvad supermassiivsed mustad augud. Meie galaktika puhul on selleks Sagittarius A*, mille mass on ligi 4 miljonit korda suurem kui Päikesel. Kuidas supermassiivsed mustad augud tekivad, ei ole seni aga teada olnud.

Ühe teooria kohaselt kujunevad need välja, kui väiksemad mustad augud üksteisega liituvad. Selle teooria suurim probleem on, et seni ei ole keegi leidnud tõendeid vahepealse suurusega mustadest aukudest. Must auk, mille mass jääb suurusjärku 100 000 Päikese ekvivalenti, on aga täpselt see, mida teooria kinnitamiseks vaja.

Esialgsete andmete põhjal oletavad Oka ja kolleegid, et avastatud musta augu näol võib tegemist olla Linnutee poolt alla neelatud kääbusgalaktikaga, mille keskmeks olnud must auk nüüd väiksemaid kosmilisi kehasid endasse imedes pidevalt kasvab.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Astronomy.