Uuring: metsaraie mõjutab linnustikku parasvöötmest troopikani

Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Uuringust selle kohta, kuidas metsaraie lindude käitumist mõjutab, kirjutab portaalis linnuvaatleja.ee Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

On teada, et raiejärgse metsa struktuurimuutuste tulemusena väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Kuna lokaalseid, tulemustelt erinevaid uuringuid metsaraiete mõjust on mitmeid, koondasid teadlased paljud senised uuringud ning avaldasid ülevaate muutuste mõjust erinevate regioonide metsade – troopikast parasvöötmeni – linnustikule. Kas raiejärgsed muutused linnustikus on kõikjal sarnased või esineb regiooniti erinevusi?

Teadusajakirjades viimase 60 aasta jooksul avaldatud andmete analüüs, kus võrreldi linnustikku enne ja pärast raiet, näitas, et metsaraied vähendavad lindude liigirikkust nii troopikas kui ka parasvöötme metsades. Põhjapoolsetes raiejärgsetes metsades on lokaalne liigirikkuse kahanemine vähema liikide arvukuse tõttu väiksem kui troopikas. Sealjuures on raiejärgsed muutused linnustikus suuremad pigem sega- kui leht- ja okasmetsades; segametsad aga levivad just põhja-parasvöötmes ehk alal, kus paikneb ka Eesti.

Mida rohkem säilib raie käigus algset metsa, seda väiksemad on muutused linnustikus. Troopikas, kus lageraied ei ole valdavad ning kus igasugune raie toob kaasa negatiivsed tagajärjed, kahaneb lindude liigirikkus kuue aasta jooksul pärast 50%-st metsaraiet 11%. Sealjuures on tähelepanuväärne, et troopika metsades ei taastunud lindude liigirikkus algsele tasemele 40 aasta jooksul juhul, kui metsast raiuti valikraie käigus vähemalt 50%.

Parasvöötmes muutub liigirikkus aga sõltuvalt raie tüübist ja laiuskraadist – valikraie järgselt liigirikkus oluliselt ei muutu, vaid isegi kasvab, kui vähemalt 60% algsest metsast säilib. Kui raie käigus 80% metsa säilitamisel on liigirikkusele isegi positiivne mõju, siis lageraiete puhul väheneb liigirikkus kõikjal kuni 50%. Lageraiete negatiivne mõju on suurim metsades, mis jäävad 50 – 55 laiuskraadi vahele: kuus aastat pärast lageraiet on neis liigirikkus kahanenud keskmiselt 16%. 50. laiuskraadist kõrgemal asuvates metsades, kus paikneb ka Eesti, kaob samal perioodil aga lausa 27% linnurikkusest.

Üldine liigirikkuse muutus ei ole siiski piisavalt informatiivne saamaks teada, milliseid linnuliike raied enim mõjutavad – kui kaduvate liikide asendumine uutega on tasakaalus ehk kui ühe kaduva liigi asemele tuleb üks uus, ei muutu ka liigirikkus, vaid võib oluliselt muutuda hoopis kooslus.

Andmeid analüüsides selgus, et troopika metsades kahaneb peale omnivoorsete linnuliikide kõigi teiste arv, sealjuures väheneb enim maapinnal pesitsevate ja toituvate ning suurte, üle 58 grammi kaaluvate lindude liigirikkus. Parasvöötme metsades on muutused aga olnud teistsugused – valikraie järgselt kasvab eelkõige maapinnal (näiteks kanaliste) ja õhus toituvate, seemnetoiduliste ja keskmise suurusega (22 – 58 g) lindude liigirikkus; lageraie vähendab aga kõikide liikide arvukust, kuid eriti just puuviljadest toituvate, suurte lindude ning võrastikus pesitsevate ja toituvate oma. Samuti toimuvad olulised muutused lindude liigilises koosseisus, eelkõige õõnsustes ja puuvõrades pesitsevate, puuvõrades ja õhus toituvate, putuk- ja puuviljatoiduliste ning suurte kehamõõtmetega lindude seas.

Uuringut kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et kui troopikas vähendab igasugune metsa raiumine lindude liigirikkust, võib parasvöötmes mõõdukas raie liigirikkust suurendada. Lageraied vähendavad aga kõikjal elurikkust, samuti muutub nende tulemusena oluliselt igal laiuskraadil metsade linnustiku algne liigiline koosseis.

Tulemuste üldistamisel Eesti oludele tuleb olla ettevaatlik, kuna kokkuvõtvas uuringus kasutati vaid kahte Euraasiast pärinevat uuringut ning valdav enamus põhja-parasvöötme metsade andmestikust pärines Põhja-Ameerikast. Siiski ei ole alust arvata, et meie regioonis oleks metsaraiel mõju linnustikule kirjeldatust oluliselt teistsugune.

Uuring ilmus ajakirjas Biological Reviews.