:format(webp)/nginx/o/2023/05/03/15295454t1h89e8.jpg)
/nginx/o/2014/05/05/3007308t1hdf06.jpg)
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Hubert Kahn kommenteerib Postimehes 31. augustil ilmunud artiklit hariduse südamehaiguste vähenemist põhjustavast mõjust.
Rahvatervise professor Postimehe artiklist: Eesti töötingimused jätavad tugevalt soovida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dr. Taavi Tillmanni doktoritöö, mis tõestas kõrgema hariduse südamehaiguste riski vähendavat mõju ja loonud eeldused saavutatu arendamiseks geneetika aspektist, on kahtlematult tähelepanuvääriv.
Töötervishoiuarstina lisaksin uurimusele siiski veel ühe olulise tähelepaneku. Nimelt oleneb oht haigestuda südamehaigustesse suurel määral töötingimustest. Kõrgema haridusega inimestele on iseloomulik kuvaritöö, mis võrreldes paljude teiste vajalike erialadega toimub üsna heades tööoludes.
Kahjuks peab tunnistama, et meie ettevõtete kümnete tuhandete tööliste töötingimused jätavad palju soovida ja jäävad oluliselt alla meie põhjanaabrite tasemest. Pean töötingimuste vastavusse viimist tänapäeva nõuetega meie majanduselu arengu seisukohalt üheks prioriteetsemaks.
Mis puutub haridusse, siis teadmiste kasvatamine on olnud alati kasulik, kuid ülikooliharidus ei saa olla eesmärk omaette. Pealegi ei õpetata ülikoolides paljusid vajalikke erialasid ja elukutseid, küll aga peaksid kõikidele töötajatele tagama normaalseid töötingimusi ja head tööelukvaliteeti.