Eesti teadlane: pikem haridustee viib otseselt südamehaiguste vähenemiseni

Rahvatervise arsti ja noorteadlase Taavi Tillmanni töökoht on küll Londonis, kuid ta elab peamiselt Eestis. Pilt on tehtud eile Tallinnas Kalamajas, mille tänavatel mõõdab ta sageli jalgrattasadulas. Foto: Erik Prozes

​Eesti teadlase Taavi Tillmanni juhitud meeskonna avaldatud uuring mainekas teadusajakirjas British Medical Journal näitas, et hariduse omandamine vähendab otseselt infarktiriski.

Uuringu tulemused on tõepoolest ootamatult mastaapsed. Nimelt näitavad autorid keeruka geenianalüüsi põhjal, et 3,6 aastat rohkem haridust vähendab südamehaiguste teket koguni 33 protsenti. Ehk teisisõnu: mida enam haridust inimene omandab, seda enam väheneb südamehaiguste risk.

Kuigi seos hariduse ja pikema eluea vahel on teada olnud juba aastakümneid, mainitakse seda meditsiiniõpikutes südamehaiguste riskifaktorina väga harva. Suitsetamise ja kõrge kolesteroolitaseme ohtlikkus on samal ajal aga pea kõigile teada.

«Hariduse ja südamehaiguste teema on mind juba aastaid paelunud. On teada, et haridus on üks tähtsamaid tervise ennustajaid, kui mitte faktor number üks,» ütles värske teadustöö autor, 32-aastane University College Londoni doktorant Taavi Tillmann. «Näiteks on Eesti kohta teada, et kõrgharidusega mehed elavad keskmiselt kaheksa aastat kauem kui vähem haritud. See on ju meeletu erinevus! Kuidas on võimalik, et oleme oma ülevaadetes, uuringutes ja poliitikakujundamises nii suure riskifaktori kõrvale jätnud?»

Haridustaseme ja eluea seosed Eestis ja Soomes. Foto: Pm

Kuigi esimesed teadusartiklid hariduse ja südamehaiguste seose kohta ilmusid juba 50 aastat tagasi, on seni olnud suuresti ebaselge selle seose laad. Kas haridus tõepoolest vähendab südamehaiguste riski või on see seos juhuslik, kuna mängus on mingid kolmandad faktorid, mille toimet me praegu veel hinnata ei oska?

Ideaalis peaks põhjuslike seoste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks tegema keeruka juhuslikustatud uuringu, kus kõigi muude tunnuste juhusliku jaotumise juures võrreldakse kahe grupi – enam ja vähem haritud inimeste – haiguslugusid mitmekümne aasta jooksul. Selline uuring oleks aga äärmiselt keeruline ja ajamahukas.

Seda laadi nähtuste uurimiseks on teadlased leiutanud uue meetodi, mis kasutab ära juhuslikustatud geenide jaotamist, mis toimub enne lapse sündi. Nn Mendeli randomiseerimise meetodiga võetakse suur hulk inimeste geeniproove ja analüüsitakse käitumuslike nähtustega seotud geenilõikude esinemise seoseid haigustega. Hariduse ja südamehaiguste seoste uurimisel oli enne mullust avastust aga teine suur probleem: kogu teaduskirjanduses ei leidunud ühtegi viidet geenimarkeritele, mida võinuks otseselt seostada haridusega.

«Teadsin, et see meetod on olemas, aga kirjanduses lihtsalt ei olnud andmeid, et mõned konkreetsed geenimarkerid oleksid seostatud haridusega,» ütles Tillmann. Huvitaval kombel tuli heureka-moment koosistumisel Eesti Geenivaramu teadlastega.

«Aasta tagasi käisin geenivaramus koosolekul rääkimas hoopis muudel teemadel, kui tuli järsku välja, et neil avaldatakse kohe Nature’is (maailma juhtiv teadusajakiri – toim) uuring, milles nad kirjeldavad 162 geenimarkerit, mis lükkavad inimesi omandama natuke rohkem haridust. Pidin kohe püsti hüppama, see oli nii oluline edusamm!» ütles Tillmann.

Nii saigi eestlaste osalusega fundamentaalteaduslikust uuringust alguse juba järgmine, palju rakenduslikumat laadi teadustöö.

Tõsi, geneetikute kirjeldatud geenimarkerid seletavad vaid väikese osa – hinnanguliselt ligi kahe protsenti – inimeste hariduse omandamise kestusest, mistõttu on usaldusväärsete tulemuste saamiseks vaja väga suurt hulka andmeid. Kokku vaatasid Tillmann ja tema kolleegid 543 733 mehe ja naise kohta kogutud andmeid ning üritasid leida vastuse küsimusele, kas suurema hulga haridust soodustavate markeritega ja seega ka haritumate inimeste seas tekivad südamehaigused hilises elus harvem.

Tulemused näitasid, et selline seos on tõepoolest olemas. Kuna uuritud markerid ei ole seotud teiste südamehaigust mõjutavate teguritega, nagu toitumine või füüsiline aktiivsus, on see noore teadlase sõnul suur läbimurre, kuna nüüd võib selge sõnaga kinnitada: haridus toob tõepoolest kaasa pikema eluea.

«Oleme oma avastuse üle väga elevil, kuna näib, et südamehaiguste põhjustajana on madal haridustase sama oluline kui kõrge vererõhk või kolesterool. Nende kahe näitaja tervislikul tasemel hoidmise nimel on arstid ja rahvatervise eksperdid juba pea 50 aastat suuri samme teinud, säästes nii miljoneid elusid. Meie uuringuga tekib sellesse valdkonda aga täiesti uus nurk – infarktide ärahoidmiseks peaksime vaatama, et inimesed püsiksid kauem haridussüsteemis,» rääkis Tillmann.

Selle seose mehhanismid ei ole praegu veel kaugeltki päris selged. Teadlase sõnul näitasid nende tulemused, et madala haridusega kaasneb rohkem suitsetamist ja suurem kehakaal. Hariduse südamehaigusi vähendava mõju ammendavast seletamisest ollakse praegu veel aga üsna kaugel. Küll aga on juba praegu alust hakata rahvaterviseteemalistes aruteludes ja planeeringutes arvestama kaaluka faktorina ka haridustaset, olgu indiviidi või suurema inimeste hulga tasemel.

«Praeguseks saame öelda selge häälega, et meie juba teame, et see seos on põhjuslik, ja võiks hakata juba katsetama erinevate meetmetega, kuidas inimeste haridustaset tõsta. Teised uuringud on näidanud, et see tõstaks inimeste sissetulekut, poliitilist kaasamist ühiskondlikesse debattidesse ja ka tervisekäitumist. Muidugi läheb 50 aastat aega, et südamehaiguste muutusi mõõta, aga oleme nüüd suhteliselt kindlad, et nendegi esinemine väheneks olulisel määral,» lausus Tillmann.