/nginx/o/2017/08/28/7038393t1hd696.png)
Sulava jää tõttu on realistlikuks muutumas põhjapoolkera kaubateed, mida seni läbimatuks on peetud, kirjutab BBC.
Muutuv kliima: esimene kaubalaev läbis jäämurdjata Kirdeväila (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arktika on kujunemas potentsiaalselt aina olulisemaks kaubandusteeks, kuna selle kaudu sõitmine vähendab oluliselt Euroopa ja Ida-Aasia vahelise kaubanduse ajakulu. Seni on siin peamiseks takistuseks olnud merejää paksus, mis taandas laevatatava perioodi neljale kuule ning ka siis oli vajalik jäämurdjate abi. Seoses kliimasoojenemisega võib see aga juba lähiaastakümnetel laevandusele avaneda.
/nginx/o/2017/08/28/7037857t1h989b.jpg)
Hiljuti teataski vene firma Sovkomflot, et nende tanker Christophe de Margerie suutis Põhja-Jäämere esmakordselt iseseisvalt – ilma teda saatva jäämurdja kaitseta – läbida. Tõsi, tegemist on uue, spetsiaalselt eriti jääkindlaks ehitatud laevaga, kuid selle edu näitab, et modifikatsioonidega on uus kaubandustee põhimõtteliselt juba praegu läbitav.
Tegemist on hetkel maailma ainsa kaubalaevaga, millele on antud 2,1 meetri paksuse jää läbimise võimet tähendav Arc7 klassifikatsioon. Sellise paksusega jääd suudab tanker läbida 14-sõlmese kiirusega.
Laeva esimene reis oli nii suur sündmus, et selle sihtmärgiks olnud Sabetta sadamalinna tuli kohale ka Vladimir Putin isiklikult. Laevasillal peetud kõnes tunnustas Putin saavutust kui «suursündmust Arktika avanemises.»
Sovkomflot plaanib loodeväila läbivate gaasivedudega Jamali poolsaarelt Aasiasse alustada juba käesoleval aastal ning peagi peaks esimesele jääd läbivale tankerile lisanduma veel 14. Kuigi sellise reisi hind on konkurentidest krõbedam, on reis ligi 30 protsenti kiirem kui Suessi kanali kaudu sõitmine.
/nginx/o/2017/08/28/7038395t1h3cbb.jpg)
Lisaks tehniliste võimekuste paranemisele on uue laevatee avanemise taga peamiselt siiski mitukümmend aastat toimunud merejää õhenemine. USA Riikliku Lume ja Jää Andmekeskuse NSIDC andmetel on viimase kolme aasta jooksul täheldatud kõige väiksemaid aasta jääkatte ulatuse maksimume, mis kunagi mõõdetud.
Kuna selline trend tõenäoselt jätkub, näevad vene laevatajad ette ka Põhjamere kaudu laevatamise mahtude oluliselt suurenemist.
Selline perspektiiv on aga halvaks uudiseks keskkonnaorganisatsioonidele, kes näevad siin tõsist ohtu seni inimtegevusest suuresti puutumatule ja haprale Arktika ökosüsteemile.
«Oleme väga mures, kuna tegemist on puhtalt kliimamuutuse tekitatud kommertsvedude võimalusega ning seoses jää õhenemisega võib laevatamine sellesse maailmaosasse laieneda. See ei ole aga nagu avavees sõitmine – isegi jääklassi laevaga sõites on riskid dramaatiliselt suuremad,» ütles organisatsiooni Seas at Risk esindaja John Maggs BBC’le.
Lisaks lekke võimalustele juhivad keskkonnakaitsjad tähelepanu arktika oludes tihti kasutatavatele rohkem saastavatele erikütustele, mille tekitatav must suits ja tahm võivad sulamist veelgi kiirendada.
«Keskkonnariskid on meeletud. Läbi puutumatu Arktika keskkonna veetakse tööstuslikke seadmeid ja rakendusi ning vastu saame me mida? Veidi lühemaid veoaegu? Minu jaoks ei ole 30 protsenti oluline ajavõit,» ütles John Maggs.