:format(webp)/nginx/o/2017/08/24/7024093t1h06d2.jpg)
Pohjanmaa ebapärlikarpide kolooniate ümberasustamine näitab edu märke, kirjutavad Yle uudised.
Eestiski üliohustatud ebapärlikarbi päästmist saadab Soomes edu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestiski elav, aga ka meie tingimustes ohustatud ebapärlikarbil (Margaritifera margaritifera) näib Soomes olevat uut elulootust. Tegemist on väga pikaealise – kuni 250 aasta vanuseks elava jõeliigiga, kelle elutegevust häirib peamiselt inimese tegevusega kaasnev saaste, mis ei võimalda neil paljuneda. Mõlemas Eesti teadaolevas elukohas on küll olemas palju vanu, enam kui saja aastaseid isendeid, kuid kui need ei paljune, on selge, et tegemist on nn elavate surnutega.
Samasugused probleemid eksisteerivad keskkonnakasutuse muutuste tõttu pea kõikjal, kus ebapärlikarpi leidub. Tänu loodusteadlaste edukale päästeprojektile võib Soomes Pohjanmaal Ähtävänjoki jões elavatel karpidel aga olla uut elulootust.
Möödunud sügisel kogusid Soome ELY-keskuse teadlased nimelt jões elavad karbid kokku ja viisid need ülesvoolu uude elupaika. Kui alguses oli karta, et karbid ei pruugi võõras jõelõigus ellu jääda, on tulemused seni väga positiivsed.
«Näib, et karbid on ellu jäänud ja praeguseks ei ole me suutnud leida veel ühtki surnud isendit. Olin nende head seisundit nähes isegi üllatunud,» kommenteeris tulemusi ELY keskuse teadur Eero Mäenpää.
Sügiseks peaks ka selguma, kas karbid on suutnud kasvatada ka uusi vastseid. Kui see tõepoolest nii läheb, loodavad teadlased viia need Norra paljundamiskeskusse, need seal üles kasvatada ja taas loodusesse lasta.
Kaitsetegevuste tähelepanu keskpunktiks on valitud just Ähtävänjoki, kuna sealne olukord on eriti kriitiline – põllumajanduses kasutatud väetiste ja teiste kemikaalide keskkonda jõudmise mõjul on vesi happestunud ning juba aastakümneid liigi paljunemist seganud. Seda näitavad ka andmed nende arvukuse kohta. Kui 1980ndatel oli jões karpe veel ligi 50 000, siis praeguseks on see arv kahanenud vaid mõnisada.
«Liigi kadumine on toimunud väga kiiresti. Kui tahame seda Ähtävänjoki karpe päästa, peame tegutsema nüüd või mitte kunagi. Kui me praegu ei sekku, kaovad nad lihtsalt ära ja siis pole enam midagi teha,» ütles Mäenpää.
Lisaks on häid uudiseid ka Jyväskylä Ülikooli paljunduskeskusest – sügisel sinna viidud 150 karbist on pea kõik talve ja suve üle elanud.
Vaata ka videot Eesti ebapärlikarpidest: