TÄNA AJALOOS ⟩ Avati Tallinna loomaaed

Tallinna loomaaial on sünnipäev. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix

1939 – avati Tallinna Loomaaed.

Loomaaia avamise plaani oli ette valmistatud aastaid. Kaks aastat varem oli Peeter Pätsi juhatusel toimunud koosolek, mille käigus otsiti sellele sobivat kohta. Esialgsete plaanide kohaselt oleks loomaaed pidanud olema ühendatud ka vabaõhumuuseumi ja lõbustuspargiga.

25. augustil 1939 avas Eesti Loomakaitse Liit 1943. aastaks kavatsetud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru Väikese Loomaaia, seda loetakse tänapäeval Tallinna Loomaaia asutamiskuupäevaks. Eksponeeritud olid ilves, dingod, okassead, nutriad, lõvid, merisead, mäger, küülikud, jääkarud, pruunkarud, mustkaru, öökullid, punarebased, sinirebased, rebased, kitsed, ahvid, mäesokud, paavianid ja ponid. 2. novembril 1939 valiti Kadrioru Väikese Loomaaia hooldajaks Aita Päts. 1939. aasta lõpuks oli loomaaeda külastanud üle 100 000 isiku. Külastamismaks oli lastele 5 senti, õpilastele ja sõjaväelastele 10 senti, täiskasvanuile 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapäeviti kell 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse otsusega 20. aprillist 1940 määrati Kadrioru Väikese Loomaaia juhatajaks arvates 1. maist Hermann Talts.

Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse liikmed loomaaiale oma loomi, eriti linde (papagoisid, paabulinde)f. 1940. aastal oli loomaaial lõvidepaar Zappik ja Tilli ning lõvikutsikad Kõu ning Vilgas. Loomaaias olid ka pruunkarud Mari, Jüri ning Maret ja jääkarud Truuta ning Moorits.

Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. Alles 1983 sai loomaaed umbes 89 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge 10-aastane kultuuri- ja spordiasutuste rajamise keeld. 1989 valmis paksunahaliste maja, 1999 valmis troopikamaja ja 2005 selle idatiib.

25. augusti sündmused Eestis:

1828 – Tartu ülikooli juures avati Usuteaduslik Seminar (Theologische Seminar zur Bildung von Predigern für die evangelischen Pfarren in den südlichen Colonien und im Innern von Russland).

1875 – Tartus avas uksed saksa eraprogümnaasium

1906 – Tartus avati Vanemuise teatrimaja.

1926 – Vabariigi Valitsus otsustas määrata sõjaminister Jaan Sootsi riigivanema asetäitjaks.

1938 – Vabariigi President Konstantin Päts avas Kehra sulfaattselluloositehase.

1938 – Risto Ryti saabus Tallinna ja võttis osa Kehra sulfaattselluloositehase avamisest.

1939 – avati Tallinna Loomaaed.

1940 – Riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks, selle Presiidiumi esimeheks valiti Johannes Vares. Valitsusvõimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga.

1944 – Punaarmee hõivas Tartu.

1988 – Eesti Roheline Liikumine korraldas rahvakogunemise Tallinna Linnahallis, kus oli kohal üle 5000 inimese. Loeti ette resolutsioon, kus nõuti Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli tagasiastumist.

1991 – Eesti Vabariigi Valitsus keelustas Interliikumise, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja töölismalevate tegevuse.

1993 – Kehra, Lihula, Loksa, Püssi ja Saue said linna staatuse.

Ja maailmas:

218 eKr – Hannibal ületas teel Itaaliasse Rhône'i.

1530 – sündis vene tsaar Ivan 4. Julm.

1580 – Hispaania võitis Portugali Alcántara lahingus, Portugalis algas Hispaania okupatsioon.

1704 – Suurbritannia hõivas Gibraltari.

1718 – rajati La Nouvelle-Orléans, pärastine New Orleans.

1768 – James Cook läks oma esimesele reisile.

1776 – suri šoti filosoof David Hume

1825 – Uruguay iseseisvus Brasiiliast.

1830 – Hollandi ülemvõimu vastase Belgia revolutsiooni algus

1867 – suri füüsik Michael Faraday

1875 – Matthew Webb ujus esimesena üle La Manche'i.

1912 – sündis saksa riigimees Erich Honecker

1918 – sündis helilooja Leonard Bernstein

1920 – lõppes Varssavi lahing, Poola saavutas võidu Punaarmee üle.

1930 – sündis näitleja Sean Connery

1955 – viimased NSV Liidu Nõukogude Armee väeosad lahkusid Austriast

1960 – Roomas avati 1960. aasta suveolümpiamängud.

1968 – Moskvas Punasel väljakul protesteeris 8 meeleavaldajat Nõukogude invasiooni vastu Tšehhoslovakkias. KGB töötajad arreteerisid nad mõne minuti jooksul.

1991 – Valgevene kuulutas välja iseseisvuse

2012 - Voyager 1 sisenes tähtedevahelisse ruumi.