Avastus: Marsil võivad praegu möllata tõelised lumetormid

Marsil võivad praegugi möllata lumetormid. Pilt on illustratiivne. Foto: Caro / Sorge / Scanpix

Punase planeedi ilmastikku uurinud teadlased hoiatavad, et kunagi Marsile jõudvad inimesed peavad lisaks muule rinda pistma ka karmide lumetormidega, kirjutab New Scientist.

Varasemad uuringud on näidanud, et Marsil võis kunagi leiduda palju rohkem vett kui tänapäeval ning ka NASA maandur Phoenix nägi oma 2008. aasta maandumisel langevaid lumehelbeid. Värsked andmed viitavad aga võimalusele, et punasel planeedil võib just praegu möllata tihe lumetorm.

«See on Marsi uurimise ajaloos esimene kord, kus keegi näitab planeedil praegu toimuvaid lumetorme,» ütles uuringut juhtinud Aymeric Spiga Pierre ja Marie Curie Ülikoolist. «Varem arvati, lumehelbed vajuvad vaid väga aeglaselt oma raskusega Marsi pinnale.»

Uuringus tuginesid Spiga ja kolleegid Mars Global Surveyori ja Mars Reconnaissance Orbiteri missioonide andmetele. Andmete arvutimudelisse sisaldamisel tuli välja, et lumetormid tekivad vaid öösiti, kui pilvedes sisalduvad vee- ja jääosakesed Päikese loojumise järel jahtuvad ja panevad käima turbulentsed tuuleiilid. Pilvedest planeedi pinnal poole laskuvate õhuvooludega liigub kaasa suur kogus pilvede jääosakesi.

Võrreldes varasemate hinnangutega toimub jääosakeste langemine seetõttu sadu kordi kiiremini kui seni arvatud.

Spiga sõnul on uuringus kasutatud andmed ja simulatsioonid seni kasutatutest kordades kõrgema detailsusastmega. «Leidsime lumetormide olemasolu, kuna kasutasime palju peenemaid ja täpsemaid mudeleid kui senised uuringud. See võimaldas ka olemasolevaid mõõtmisi uutmoodi tõlgendada,» ütles Spiga.

«Need pidevalt muutuvad pilved mängivad oma rolli planeedi veeringes samamoodi nagu Maalgi,» kommenteeris uuringut Southwest Research Institute’i teadur Scot Rafkin. «Seetõttu võivad need pilved samamoodi inimtegevust segada, olgu see siis piknik Maal või tulevane ekspeditsioon Marsile.»

Uuring ilmus ajakirjas Nature Geoscience.