:format(webp)/nginx/o/2017/08/21/7014237t1h2499.jpg)
Täna saab USAs näha täielikku päikesevarjutust, mis pakub tõelist vaatemängu ning võimalust teadusvaatlusteks. Ajaloo jooksul ei ole kõik sellest suurejoonelisest vaatepildist aga ühtmoodi õhinal olnud – näiteks Mesopotaamia elanike arvates oli see pigem halb enne.
/nginx/o/2017/08/21/7014223t1hbde1.jpg)
Babüloonia (Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamia piirkonna) õpetlased olid oma aja kohta märkimisväärselt võimekad varjutuste ennustajad. Nii suutsid nad näiteks välja arvutada, et 18 aastas jooksul esineb 38 erinevat varjutust ja taevakehade joondumist. Tänapäeva teadus on sellesse hinnangusse toonud küll hulgaliselt täpsustusi, kuid tollaste astronoomide oskused olid oma aja kohta siiski pretsedenditud.
Ometigi on astronoomia ja astroloogia lahknemine palju uuem nähtus ja taevakehade joondumised olid vana Mesopotaamia õpetlaste jaoks lisaks muule ka eelseisvate sündms
Babüloonlased arvasid näiteks, et päikese- või kuuvarjutus võis ennustada kuninga surma, kirjutab The Conversation. Ometigi ei olnud astroloogiline uskumus nii lihtne, et varjutus oleks tähendanud kohe kuninga surma - oli veel terve hulk erinevaid kosmilisi tingimusi, mis kõik mõjutasid sündmuste käiku omal moel.
Näiteks kui Jupiter oli varjutuse ajal nähtav, ei olnud kuningas ohus. Kuuvarjutuse ajal oli aga jällegi põhjust kuninga heaolu pärast muretseda.
Et kuningaga toimuvaks ette valmistuda, aga ka kurja saatuse tüssamiseks, mõeldi välja rituaal, kus kuningale leiti potentsiaalne asendaja. Esimesest aastatuhandest eKr pärinevates Assüüria allikates on selle esiesest aastatuhandest eKr. pärineva nn «šar pūhi» rituaali kohta hulgaliselt märkmeid.
Rituaali kohaselt pidi päris kuningas hoidma madalat profiili. Asendaja võttis samal ajal tema koha troonil aga sisse – kandes isegi kuninga riideid. Vältimaks asendaja päris kuningaga segamini ajamist loeti terve see aeg ette astronoomilisest vaatlusest tulnevaid halbu endeid. Kui kuningaga midagi ei juhtunud ja uusi halbu endeid ei lisandunud, tapeti asendaja, rahuldades nii justkui ka jumalate soov.
Mesopotaamia ei olnud aga ainuke piirkond, kus päikese-või kuuvarjutus võis kuninga jaoks tähendada halba ennet. Vana-Hiina kroonika mainib näiteks kuuvarjutust (1059 eKr), mille ajal Shangi dünastia kukutati Zhou dünastia poolt. Arvati, et varjutus oli just see, mis kutsus muutused esile.
Kaine mõistus ütleb, et varjutustel ei ole mingit seost väljatoodud sündmustega ning tõsi, nimetatud kroonikad kirjeldasid sündmusi, mis toimusid tihtipeale sadu aastaid enne nende toimumist, mistõttu võib kirjeldatud olukordade ajastustes kui ka tõelevastavuses olla tõsiseid vajakajäämisi. Sellest hoolimata on inimesed läbi ajaloo seostanud päikesevarjutuste looduslikku vaatemängu surmade, sõdade ja haigustega.