:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/21/7013835t1h5f5c.jpg)
Esimese üleilmse kliimakokkuleppe sõlmimine oli küll tähtis samm kliima soojenemisega võitlemisel, kuid võetud kohustuste täitmisega on pea kõigil tööstusriikidel tõsiseid probleeme.
Tellijale
Pariisi kliimalepet kummitavad vigased andmed ja poliitikute lahmivad lubadused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aastal sõlmitud kliimaleppe teeb eriliseks asjaolu, et tegemist on esimese pea kõiki maailma riike hõlmava leppega, kus osapooled võtsid endale kohustuse vähendada õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka, et hoida globaalset keskmist temperatuuritõusu kahe kraadi piires üle tööstuspöörde-eelse keskmise. Leppele lisas uudsust selle vorm, mis mitte ei kirjutanud riikidele ette konkreetseid meetmeid, vaid andis võimaluse ise vabatahtlikult esitada lubadused, millega kasvuhoonegaaside eritamist vähendada.