/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000501t1h3151.jpg)
Teine maailmasõda on üks laastavamaid sündmusi inimkonna ajaloos. Et sõjale lõpp teha, tuli poliitikutel, sõjameestel ja erinevatel riikidel koostööd teha. Aga ka liitlastel tuli ette omavahelisi konflikte ja reetmisi.
Viis intsidenti II maailmasõjast, kui liitlased üksteise vastu pöörasid (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa pöördus Venemaa vastu
Hitler ja Stalin sõlmisid 1939. aastal küll mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti, kuid see ei tähendanud automaatselt igavest sõprust – vastuolud kahe ideoloogia vahel nimelt säilisid.
Sõbralik liit ei kestnud kaua, Saksamaa hakkas juba üsna varsti välja töötama sõjaplaani (Barbarossa plaan) NSVL vastu. 1941. aasta 22. juunil kuulutaski Saksamaa Nõukogude Liidule sõja.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000115t1h9136.jpg)
Britid ja ameeriklased Põhja-Aafrikas
Kui USA väed maandusid 1942. aasta novembris Põhja-Aafrikas, et brittidele appi minna, ootasid nad sakslaste ja itaallastega võitlemist. Nende üllatuseks tekkis neil aga ka brittidega konflikt.
Probleem sai alguse pika talve jooksul, kus suure vihma ja muda pärast tuli võitlemisse paus teha. Briti ja USA sõdurite vahel tekkisid baarikaklused erinevate arusaamade pärast – brittide arvates, kes olid seal oma asumaade pärast juba 1940. aastast saati, olid ameeriklased kogenematud ja ninakad. USA sõdurid olid enda arvates aga brittide päästjad ja tundsid, et Suurbritannia sõjamehed on tänamatud.
/nginx/o/2017/08/17/7000301t1h2761.jpg)
Guderiani ja Hitleri konfliktid
Heinz Guderian oli Teises maailmasõjas üks väljapaistvamaid Saksamaa väejuhte. Ta oli üks vähestest, kes julges Hitlerile vastu seista.
Guderian oli pidevalt Hitleriga sõjapidamise teemadel eriarvamusel. Pärast Poola vallutamist oli Guderian arvamusel, et sissetung Prantsusmaale oleks viga. Pärast ebaõnnestunud Moskva piiramist soovitas ta Hitleril rünnaku lõpetada. See päädis 1941. aastal Guderiani vabastamisega armeejuhataja kohalt.
Väejuht naasis pärast väikest pausi aga sõjavaldkonda tagasi – kõigepealt oli ta tankivägede inspektor ja seejärel armee staabiülem. Eriarvamuste pärast Hitleriga saadeti ta 1945. aasta märtsis aga nii-öelda ajutisele tervisepuhkusele.
Paari kuu pärast alistus Guderian ameeriklastele ja jäi nende juurde sõjavangi.
Itaalia pöördub Saksamaa vastu
Kaks aastat pärast seda, kui Saksamaa oli reetnud Nõukogude Liidu, maksis nii-öelda karma neile kätte.
1943. aasta oktoobriks olid liitlaste sissetung Itaaliasse viinud valitsuse muutmiseni. Kuigi suur osa riigist oli veel teljeriikide käes ning Itaalias oli veel endiselt palju saksa sõdureid, otsustas uus juhtkond vahetada pooli. 13. oktoobril kuulutas Itaalia Saksamaale sõja.
Saksamaa oli selleks küll ilmselt valmistunud – nad okupeerisid Põhja-Itaalia ja vabastasid Mussolini Itaalia vanglast. Sellest hoolimata oli Hitler aga heast liitlasriigist nüüd ilma.
/nginx/o/2017/08/17/7000439t1ha048.jpg)
Patton ja venelased
Pärast sõja lõppu korraldasid venemaa ohvitserid Saksamaal õhtusöögi, et tähistada võitu. Sinna oli kutsutud ka ameeriklasest sõjaohvitser George S. Patton.
Õhtusöögil andis NSVL kindral Pattonile au ja kutsus teda joogile. NSVL ja kommunismi osas kahtlustav Patton keeldus kategooriliselt ühegi venelasega aga koos joomast. Venelased vastasid samaga.
Antud intsident jõudis ka rahvusvahelisse meediasse. Piltlikult öeldes alustas Patton külma sõjaga.
Allikas: War History Online