Oma kõrgeaegadel oli Vana-Rooma majanduslikult, kultuuriliselt ja muidugi sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Hoolimata sellest proovisid päris mitmed seda suurriiki kukutada või vähemalt vastupanu osutada.
Vana-Rooma vaenlased: 5 väejuhti, kes hakkasid impeeriumile vastu (1)
Hannibal
Üheks, kes proovis Rooma riiki purustada, oli Kartaago väejuht Hannibal (247 eKr – 182 eKr). Ta ületas oma sõjaväega Alpid ning sisenes riigi territooriumile põhja suunast.
Ta ei suutnud riiki küll kukutada, kuid sellest hoolimata oli ta Rooma jaoks ohtlik vaenlane – ta nimelt võitis oma sõjaväega päris mitmed lahingud.
Hannibali jaoks sai saatuslikuks aga see, et ta pöördus tagasi Aafrikasse ja sai seal Rooma sõjakomandörilt Scipio Africanuselt Zauma lahingus (202 eKr) otsustavalt lüüa. Ülejäänud elu veetis Hannibal peamiselt eksiilis.
Boudicca
Rooma keisririigi vallutatud Britannias tekkis tõeline kaos, kui ikeenide hõimu kuninganna Boudicca alustas verist vastupanu. Ikeenid olid Britannias üks viimaseid keldi hõime.
Rooma impeerium lubas Boudicca abikaasale Prasutagusele, kes oli ikeenide valitseja, et nad võivad nende võimu all rahus edasi elada. Pärast mehe surma tahtis keisririik oma mõjuvõimu Britannias aga suurendada – nad hakkasid ära võtma ikeenide maad ja vara.
Boudicca juhtimisel algas ülestõus (60-61 pKr), mis oli alguses isegi üsna edukas. Enne alistumist suudeti vallutada isegi tollane London.
Kui oli selge, et Rooma on ülestõusu võitmas, mürgitas Boudicca end.
Attila
Attila (406-453 pKr) oli hunnide hõimuliidu juht, kes korraldas Rooma impeeriumi poolt okupeeritud aladele, eriti Ida-Euroopasse, suuri röövretki.
Lõpuks jõudis hunnide sõjavägi välja ka Itaaliasse, kuid kuna Itaaliat oli laastanud aasta enne seda ulatuslik näljahäda ja sellega kaasnes toidunappus, otsustati lõpuks taganeda. Mõne allika kohaselt lahkuti Itaaliast ka alles pärast lunaraha raamist.
Attila suri varsti pärast seda – legendi kohaselt lämbus ta oma pulmaööl ninaverejooksu kätte.
Vercingetorix
Vercingetorix (72 eKr – 46 eKr) oli gallialaste juht ning võtmetegelane viimases roomlaste vastases ülestõusus.
Rooma riigi sõjavägi sai ülestõusus alguses tõsiselt lüüa ja sellepärast tuli neil Julius Caesari juhtimisel taganeda. Järgnevas lahingus kaotasid aga gallialased ning nüüd tuli neil roomlaste eest taganeda.
Caesar alustas oma sõjaväega gallialaste piiramist Alesias ning lõpptulemus oli see, et Vercingetorix viidi Caesari ette. Gallialaste juht veetis enne hukkamist veel mitu aastat vangis.
Arminius
Arminius (18/17 eKr – 21 pKr) oli germaani hõimude juht, kes läks ajalukku sellega, et ta võitis Teutoburgi metsa lahingus Rooma impeeriumi sõjaväge.
Ta teenis alguses Rooma armees, kuid lahkus sealt teadmata põhjustel. Hiljem sai temast heruskide hõimu pealik, kelle juhtimisel koondusid Rooma vastased germaani hõimud. Koos võideti Tetoburgi metsa lahing, kus suri umbes 20 00 Rooma keisririigi sõdalast.
Arminius suri segastel asjaoludel.
Allikas: War History Online