:format(webp)/nginx/o/2017/08/15/6994955t1h8691.jpg)
Kuulsa väejuhi Hannibali võitmisele järgnenud Ibeeria poolsaare vallutamine tõi Rooma riigile hõbedavarud, mille toel tõeliseks impeeriumiks kasvada, kirjutab The Guardian.
Müntide uuring reetis Rooma impeeriumi tõusu saladuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näib, et filmidest tuntud fraas «Follow the money» ehk «jälgi raha liikumist» on saavutanud uue kasutuse, seekord Euroopa ajaloo uurimisel. Saksa ja taani ajaloolaste koostöös ilmunud teadustöös võeti nimelt analüüsida Rooma hõbemünte enne ja pärast kuulsat teist Puunia sõda (218-201 eKr).
Tegemist oli vana Rooma ajaloos murdelise tähtsusega sõjaga, millesse Rooma sisenes kui suuresti Apenniini poolsaarega piirduv kohalik võim, kuid millest ta väljus kui laienev suurvõim. Paljud ajaloolased loevad just võitu teises Puunia sõjas Rooma impeeriumile aluse pannud sündmuseks.
Enne- ja pärastsõjaaegsete müntide uurimisega suutsid teadlased kindlaks teha ühe olulise strateegilise edusammu, mille toel Roomast impeerium sai. Nimelt algas sõda roomlastele küll karmide kaotustega ning Hannibali ja tema elevantide kuulus üle mägede tulemine pani riigi säilimise tõsisesse ohtu, kuid pärast enda kogumist ja kartaagolaste tagasilöömist võeti ära ka enne neile kuulunud tänapäeva Hispaania alad koos sealsete hõbedakaevandustega.
Varem oli hõbedakaevanduste enda kätte saamise mõju välja käidud vaid teoreetiliselt, kuid värskes uuringus kogusid saksa ja taani teadlased proove ligi 70 hõbemündilt, mis pärinesidki ajavahemikust 218-201 aastat eKr. Nende isotoopse koostise uurimise käigus selgus, et enne sõda oli müntide vermimisel kasutatud peamiselt sama hõbedat, mis ka Itaalia ja Sitsiilia kreeklaste linnades. Sõja käigus suurenes aga pidevalt Ibeeria poolsaare kaevanduste hõbeda osakaal ning pärast aastat 201 eKr moodustas see käibes olnud rahast juba enamiku.
«Ibeeria poolsaare hõbeda massiline sissevool muutis Rooma majandust ning võimaldas tekkida juba oma aja suurriigil. Teadsime seda enne ka Titus Liviuse ja Polybiose kirjutistest, meie uuring annab sellele teadmisele aga teadusliku tõenduse,» ütles uuringut juhtinud Goethe Ülikooli arheoloog Dr Katrin Westner The Guardianile. «Meie tööst selgub, et võit Hannibali üle ja Rooma tõus on säilinud Rooma Impeeriumi müntides.»
Ajaloost on teada, et pärast lüüasaamist põgenes Hannibal eksiili ja suri aastal 183 eKr Bithynia saarel tänapäeva Türgis.
Uuringu tulemusi tutvustasid teadlased Goldschmidti geokeemia konverentsil Pariisis ja nendega saab lähemalt tutvuda siin.