Ühest Somerseti koopast leitud luudele kantud tähised on teadlaste hinnangul selge märk võigastest kannibalistlikest rituaalidest, kirjutab The Guardian.
Inglismaalt leiti kannibalistlike rituaalide jälgedega varased inimluud
Ligi 15 000 aastat vanad luud avastati 1980ndatel Cheddari kuristikus asuvas Goughi koopast ning teadlased on neis tuvastanud ühe kolmeaastase lapse, kahe teismelise ja vähemalt kahe täiskasvanu jäänused. Juba varasemad uuringud on näidanud, et nende inimeste saatus võis olla teistele inimestele söögiks saamine, kuid värskest uuringust selgub, et sellele lisaks luude omanikud ka spetsiaalsete tööriistadega fileeritud, luud ise aga eraldi kaunistatud.
Seni oli suuresti selgusetu, mis asjaoludel ohvrid oma elu jätsid. Mõned varasemad uuringud olid viidanud võimalusele, et nad olid n-ö kriisikannibalismi vormis tapetud toidu söömiseks, teised aga et tegu pidi olema vaimude heameele teenimise eesmärgil läbi viidud tapmisega.
Ajakirjas PLoS One avaldatud uuringus keskendusid Londoni loodusmuuseumi teadlased ühele konkreetsele kodarluu tükile, millelt tuvastati dekoratiivseid siksakilisi lõikejälgi, kusjuures näib, et need kanti luu pinnale pärast inimese tapmist, aga enne ärasöömist.
Järelikult ei saanud tegemist olla stsenaariumiga, kus eraldiseisvatel põhjustel surnud inimese jäänused toiduna ära kasutatakse, ütles The Guardianile muuseumi inimese päritolu uurija Chris Stringer.
«See ei käinud nii, et inimene suri ja söödi seejärel ära. Protsess katkestati poole pealt – luudelt eemaldati liha ja pärast seda istus keegi maha ja voolis väga ettevaatlikult need kujundid luusse. Alles pärast seda löödi luud lõhki, et nende seest luuüdi kätte saada,» ütles Stringer.
Varem ei ole nii vanadel luudel selliseid mustreid täheldatud ja teadlased on veendunud, et need ei saanud teenida muud eesmärki kui sümboolse tähenduse kandmist.
Koobastes elavad kannibalid olid ühed esimestest pärast viimast jääaega Briti saartele jõudnud inimestest. Teadlaste hinnangul pidi Goughi koobas olema asustatud vähemalt 100 aastat järjest, sealt leitud inimluudest on aga vähemalt 40 protsendil inimese hambajälgi, 60 protsendil aga märke tapmisest.
Uuring ilmus ajakirjas PLoS One.