/nginx/o/2017/08/08/6971933t1h3e6c.jpg)
Tänapäevalgi oluline Norra tursk võis olla viikingite jaoks oluline rahvusvaheline kaubaartikkel juba 1000 aastat tagasi, selgub värskest uuringust.
Vana kala DNA-uuring viitab viikingite 1000 aasta tagustele kaubandusteedele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norrakad on tänagi tuntud oma kalanduse poolest, kuid näib, et Arktikast pärit tursa Mandri-Euroopasse vedamine võis olla neile oluliseks elatusallikaks juba enam kui 1000 aastat tagasi.
Nimelt analüüsis grupp Cambridge’i ja Oslo ülikoolide ning Schleswigi Läänemere ja Skandinaavia Arheoloogia Keskuse teadlasi keskaegse Läänemere ühe olulisema kaubanduskeskuse Hedeby mudasetetest leitud tursaluid. Tänapäeval on Hedeby (vana nimega Haithabu) näol tegemist Saksamaale kuuluva arheoloogilise leiukohaga, tollal valitses seal aga Taani kuninga võim.
Viis leitud tursaluud pärinevad hinnanguliselt ajavahemikust 800 kuni 1066 aastat pKr ning nüüd tuleb välja, et neis sisalduvates geenidest võib leida märke põhjapoolsetematest tursapopulatsioonidest, mis elavad hoopis tänapäevalgi Norra kalatööstuse keskuseks olevas Lofootide saarestikus.
Taani jõudsid tursad tõenäoselt kuivatatud kujul, näitas analüüs.
Selline avastus on oluline, kuna uuendab meie teadmist Euroopa kalakaubanduse kohta – varem oli vanim teadaolev tursaga kauplemise tõend alles 12. sajandist.
Uuritud proovi väiksuse tõttu ei julge teadlased veel öelda, kas kala jõudis Hedebysse kaubaartiklina või olid Põhja-Norrast saabunud viikingid selle lihtsalt proviandina kaasa võtnud. Küll aga on tegemist esimese tõendiga Põhja-Norras püütud ja mandri-Euroopas tarbitud kalast, mida loetakse võimalikuks viiteks kaubandusvõrgu toimimisele.
/nginx/o/2017/08/08/6971945t1h6d33.jpg)
«Kaubitsetav kala oli üks esimestest kaupadest, mis Euroopat maailmajaona kokku põimima hakkas. Hedeby oli aga varase keskaja oluline kaubanduskeskus, kus Põhi kohtus Lõunaga, paganad said kokku kristlastega ja mündikasutajad nendega, kes kaalusid hõbedat,» kirjeldas tollal Hedebys valitsenud olukorda uuringu vanemautor James Barrett Cambridge’i Ülikooli McDonaldi Arheoloogiauuringute Instituudist.
Lisaks nähakse kalaluude määratud päritolus ka teatud määral kinnitust 9. sajandi üleskirjutusele Hålogalandi vanema Ohthere’i reisist Inglismaa kuningas Alfredi juurde, mille inglise kirjutajad üles tähendasid. Nimelt seisab säilinud ürikutes, et Ohthere alustas oma reisi, seilates Norra tolle aja põhjapoolseimast provintsist Hålogalandist Hedeby’sse. Kuigi kala kaasa vedamise kirjeldust ürikust ei leia, näitab tursaluude uuring siiski, et sellised reisid olid tolleks ajaks juba piisavalt levinud.
Uuringu tulemusi kirjeldav teadusartikkel ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes.