Eriala, mis ühendab loovuse ja reaalteadused

Foto: Erakogu

Sisearhitektuur on arvatavasti üks neist erialadest, mille omandamata jätmist on kahetsenud paljud, kes tohutu entusiasmiga oma kodust remonti alustades on ehituspoes nõutult tapeedirullide ja värvipurkide vahel ringi jalutanud. Seal selgub üllatusena, et sisustusajakirja ilupiltidelt näpatud ideede teostamiseks napib nii teadmisi kui oskusi. Euroakadeemia sisearhitektuuri eriala vilistlane ja tänane sisearhitekt Margot Vunk tahtis juba väikse tüdrukuna kujundada ruumi ning Simsi mängust kasvas välja tõeline kutsumus.

Kuidas sa jõudsid äratundmiseni, et sisearhitektuur on just Sinu jaoks?

Sügav huvi sisekujundamise vastu sai alguse juba lapsepõlves, mil sai päris palju mängitud „The Sims“  arvutimängu. Pärast Nõo Reaalgümnaasiumi lõpetamist avastasin Euroakadeemia kujunduskunsti teaduskonnast selle eriala. Äratundmine oli tugev ja kindel, kuna otsisin eriala, milles on ühendatud reaalained ja loomingulisus.

Miks valisid Euroakadeemia? Kas teistes ülikoolides sellist eriala ei olnud?

Pooleldi sisetunde ja teisalt puht ratsionaalselt sai valik tehtud.  Eestis on võimalik sisearhitektuuri õppida põhimõtteliselt vaid kahes ülikoolis. Valisin Euroakadeemia, kuna mulle oli kutsuvam väike ülikool. Eeldasin, et õpe võiks olla personaalsem, milles ma ka pettuma ei pidanud. Lisaks võrreldes õppekavasid oli Euroakadeemia programm rohkem rakendusliku suunaga, mis tundus praktilisem.

Sisearhitektuuris on eriala omandamisel kindlasti oluline roll praktikal. Kas seda oli piisavalt? Ja kuidas see toimus?

Praktikat oli piisavalt. Esimestel aastatel toimusid mitmed loengud salongides, kus tutvustati erinevaid tehnikaid ning materjale. Näiteks külastasime Sadolini värvikeskust, kus saime ka ise katsetada dekoratiivvärvide kasutamist. Käelist osavust arendasime lisaks ateljeele ka väljas, näiteks toimusid maalimispraktikad Vabaõhumuuseumis. Viimastel aastatel oli ülekaalus iseseisev töö ja erialane praktika. Olen veendumusel, et õppides mistahes eriala, on alati oluline enda panus väljaspool loenguid. Läbi saab lüüa vaid sellel erialal, mille vastu on sisemine põlemine ja mille osas ollakse valmis juurde lugema omast vabast ajast.

Kas töötasid juba õppimise kõrvalt või leidsid erialase töö hiljem?

Töötasin esimestel aastatel osakoormusega, kuid mitte veel erialaselt. Viimasel õppeaastal tuli luua oma ettevõte, sest teenuste järele tekkis kohe vajadus. Nii et õpingute kõrvalt oli võimalik aktiivselt tegutseda ka oma firma arendamise ja erialase tööga. Asutades firma tegin alguses vaid sisekujunduse planeeringuid ja tehnilisi jooniseid. Sain veel õppimise ajal küsida nõu õppejõududelt küsimustes, mis tööprotsessi käigus tekkisid. Tänaseks teen lisaks tervikprojektidele ka seinamaale, olen alustanud mööbli disainimisega. Seega, kooli kõrvalt oli väga hea alustada oma äriga, kuna kool pakkus tuge, mis endal veel teadmiste osas vajaka jäi.

Mida soovitad tulevasele Euroakadeemiasse sisseastujale?

Soovitaksin ükskõik mis eriala või ülikooli sisseastuajale esmalt mõtteselgust, mida üleüldse tahetakse minna õppima. Lisaks soovitaksin hoida eeldused madalamad. Tundub, et paljudel on eeldus, et peale diplomi saamist ollakse kohe erialase tarkusega pilgeni täidetud. Tegelikult avab ülikool võimalused, kuid läbilöömiseks on vajalik siiski iseseisev töö, huvi ja pingutused. Seega tasub endalt küsida, kas mul on pealehakkamist, et selle alaga ka oma nädalavahetusi ja õhtupoolikuid täita. Kui tundub, et on, siis pigistage neist neljast aastast viimast. Lugege, küsige, uurige, minge välisüliõpilaseks või välispraktikale. Ja uskuge, et töörõõm saab tekkida alles pärast suurt pingutust, sest kellele ikka meeldib teha seda, mille veel osavad ei olda.

Kas sinu arvates suudab väike erakõrgkool pakutava hariduse kvaliteedi poolest konkureerida suurte riigiülikoolidega?

Olen nelja aasta jooksul õppinud kahes erakõrgkoolis. Sain tänu Erasmuse programmi ja Euroakadeemiale võimaluse õppida aasta Instituto Europeo di Design Barcelona ülikoolis. Seega, on mul keeruline vastasta sellele küsimusele, kuna puudub kõrvutatav kogemus riigiülikoolis õppimisega. Aga mis minu silmis tõstab õppekvaliteeti väiksel eraülikoolil ongi võimalus minna välistudengiks ka mujale. Väiksemal koolil on väiksem konkurss kohtadele, seega kõik aktiivsemad tudengid saavad kindlasti võimaluse minna end mujale täiendama. 

Kas rakenduskõrgharidusel on mõni eelis bakalaureusekraadi ees?

Rakenduskõrghariduse kindlal kutsealal õpe on minu silmis praktilisem ja tuleviku töökohta silmas pidades kindlam valik, kui omada bakalaureusekraadi üldainetel. Tähendab lõpetades omatakse juba mingeid oskusi, et siseneda tööturule. See on põhiline ja suurim eelis.

Kas Euroakadeemiast saadud haridus on aidanud sul oma karjääriunistusi teostada?

Kahtlemata. Astudes ülikooli teadsin, et soovin tulevikus luua oma ettevõtte, leida väljund oma nägemusele. Pidasin eesmärki silmas ning aastate jooksul tegin valikud alati seda visiooni toetamaks. Näiteks, võtsin tõsisemalt üldaineid, mis puudutasid ettevõtlust. Täiendasin end ühe õppeaasta välismaal, et omada rahvusvahelisel tasandil arusaama töövõtetest ja  trendidest. On ütlus, et kõik teed viivad Rooma. On erinevaid teid, kuidas jõuda sihtpunkti, ent kui suund on selge, on võimalik mistahes teed mööda sinna minna. Mina tegin tee nimega Euroakadeemia maksimaalselt kasulikuks ja võiks naljatledes öelda, et kiirteeks Rooma.

Täna on Euroakadeemia ainus erakõrgkool Eestis, kus saab õppida kõiki erialasid kolmes keeles – eesti, vene ja inglise keeles. Euroakadeemia suund on selgelt rahvusvaheline, Euroakadeemias õpib üliõpilasi juba rohkem kui 20-st riigist. Kujunduskunsti teaduskond ootab uusi üliõpilasi nii sisearhitektuuri kui moedisaini erialade sisseastumisvestlustele 9., 16. ja 23. augustil Tallinnas Tondi tn 55 ajaloolises Tondi kasarmute kompleksi ühes renoveeritud hoones. Registreerumine ja lisainfo kodulehel.