Täna 50 aastat tagasi: orkaanimõõtu torm Eestis, mis rebis majadelt katused ja aknad

Pilt on illustratiivne. Torm merel. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja/Scanpix

Kui paar päeva tagasi läks ennustatud hiigeltorm meist mööda, siis 1967. aastal Eestil nii hästi ei läinud. Orkaanimõõtu augustitorm rebis puid, laastas maju ning viis lausa Haapsalu raudteejaamalt katuse. 

Sajandi tormiks nimetatud orkaan, mis möllas 6. ja 7. augustil tekitas suuri kahjustusi eelkõige Läänemaale, Harjumaale ja Raplamaale. Loode-Eestis oli nende päevade kestel tuule kiiruseks üle 30 m/s.

«Mu vanamees jooksis aias ühe kaarduva puu juurest teise juurde ja katsus kätega neid toetada. Kõik oli pime ja ragises. Nagu maailmalõpp. Taamal lendasid juba majadelt katused, meenutas 2002. aastal vanaproua Linda Kurova Haapsalust ajakirjale Eesti Loodus antud intervjuus.

Linda abikaasa nägi, kuidas enda istutatud aed kokku varises. «Aga mis sa ikka puid kätega toetad, kus sa sellise tormi vastu saad? Meri tuli akna alla, akendest pritsis vesi sisse,» rääkis Haapsalus Kalda tänaval elanud proua Linda toona.

Seda, et teed olid puid täis ja raudteejaama perrooni katus oli lennanud 20-30 meetri kaugusele, nägi Linda enamiku haapsalulaste sarnaselt alles järgmisel hommikul. Siis, kui liiklus seisis. 

Kohalike sõnul olid Paralepa taga puud loogus maas, mõned täiesti pikali, mõned pooleks. Kõik nägi välja väga masendav, torm käis ilusatest vanadest puudest ragina ja praginaga läbi nagu sõda.

Õhus lendavad kanad

Lääne-Virumaa ei saanud 1967. aasta augustitormis võrreldes Lääne-Eestiga eriti rängalt kannatada, kuid kahjud olid sealgi suured, kirjutas Virumaa Teataja 2007. aastal.

«Haapsalu Lossipark ja Padise park pühiti maamunalt, kuid ka meie kandi pargid said tugevalt kannatada. Tallinnas mõõdeti tuule kiiruseks kuni 35 meetrit sekundis ehk umbes 130 kilomeetrit tunnis. Tallinnas Meriväljal oli 6.augusti õhtul üks pisike plikatirts hüüdnud: «Ema, ema! Kanad on õhus ja ei saa enam alla!»,» kirjutas Virumaa Teataja.

Viljandimaal asuv Põlli mõisa hoone hävis tormi ajal niivõrd, et see otsustati hiljem lammutada. Augustitormile ei pidanud vastu Türi suusahüppemäe konstruktsioonid, mida hiljem enam ei taastatud.

Ajaleht Punane Täht kirjutas 12. augustil 1967. aastal, et linnade ja asulate koristamine mahalangenud puudest ja nende okstest edeneb aeglaselt, ning elanikud võiksid koristustöödel kaasa lüüa. Tormis said kõvasti kannatada ka viljapõllud, ja ajaleht teatas, et «parteialgorganisatsioonid peavad olema nii korrastustöödel kui ka viljakoristusel innustajaiks ja suunajaiks». (Virumaa Teataja)

• Torm algab ametlikult 21 m/s. 
• Orkaanidest saab rääkida juhul, kui keskmine tuule kiirus ületab 32,7 m/s.
• Puhangulise tuule rekord Eestis püsib 2. novembrist 1969. aastat, mil Ruhnul mõõdeti tuule kiiruseks 48 m/s. (Vaindloo saarel purunes mõõteriist, seega ei saanud seal mõõdetud tugeva tuule kiirust täpselt registreerida). 

Allikas: keskkonnaministeerium