:format(webp)/nginx/o/2017/08/01/6948849t1hd573.jpg)
Majanduslikud, heitgaaside ja rahvastikutrendid näitavad, et soojenemisega 2 kraadi piiresse jäämise tõenäosus on väga väike, kirjutab The Guardian.
Kliimamuutused: Pariisi leppe sihtide saavutamise tõenäosus on vaid 5 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
195 riigi allkirjastatud Pariisi lepe on küll vabatahtlik ning selle rikkumisega ei kaasne sanktsioone, kuid ometigi on tegemist kõige ambitsioonikama kliimateemalise leppega inimkonna ajaloos, mille allkirjastanud riigid on võtnud endale kohustuseks hoida rahvusvahelist keskmist temperatuuri alla 2 kraadi üle tööstuspöörde eelse aja keskmise. Eelistatuna võiks temperatuuri tõus jääda 1,5 ºC piiresse.
Vastavalt ajakirja Nature Climate Change uues numbris avaldatud uuringule on selline areng aga äärmiselt ebatõenäoline – 1,5 ºC sisse jäämise tõenäosuseks on vaid ligi 1%.
«Oleme piirile lähemal kui ise arvata oskame,» ütles The Guardianile Washingtoni Ülikooli teadlane Adrian Raferty, kes ka uuringu koostanud teadlaste rühma juhtis. «Kui tahame vältida 2 ºC ületamist, on meil väga vähe aega alles. Avalikkusel on alust olla murelik.»
Mõistagi on 2 ºC piir ennekõike kokkuleppeline, kuid ometigi on teadlased näidanud, et selle ületamisega kaasneks ka märkimisväärne merevee taseme tõus, põud ja kuumalained.
Vastavalt ühele teisele, Põhja-Carolina Ülikooli uuringule tähendaks kliimamuutuste ohjeldamata jätmine 60 000 inimohvrit aastaks 2030, aastaks 2100 aga juba 260 000. Washingtoni Ülikooli uuringu kohaselt peaks CO2 kontsentratsioon 2100. aastaks jõudma aga 90-protsendilise tõenäosusega vahemikku 2st 4,9 ºC’ni. See on nii-nimetatud optimaalne stsenaarium. Kõige halvema stsenaariumi kohaselt võib temperatuur jõuda aga koguni 6 ºC’ni.
Seejuures näitavad teadlaste mudelid, et tänu tehnoloogia arengule peaks ühe rahaühiku kohta toodetav süsihappegaasi kogus vähenema koguni 90 protsenti, kuid see ei ole piisav, et kompenseerida maailma majanduse ja rahvaarvu kasvamise tempot.
Adrian Raferty sõnul ei tähenda Pariisi leppe tulemuste mittesaavutamine, et kliimamuutustega võitlemisega kõik läbi oleks – isegi, kui temperatuur kasvab üle ºC üle tööstuspöörde eelse keskmise, on igast võetud sammust kahjude vähendamisel siiski kasu.
Washingtoni Ülikooli teadlaste uuring ilmus ajakirjas Nature Climate Change.