Iga filoloog ei ole tõlkija

Foto: euroakadeemia

Eesti keel pidavat omandamise keerukuselt olema maailmas viiendal kohal. Ja eesti keel on üks väikseima kõnelejaskonnaga keeli maailmas, milles on võimalik emakeeles kõrgharidust omandada. Eesti keel on grammatiliselt raske ja täis ebaregulaarsusi.  

Kes meist poleks hoidnud pead kinni lugedes mõnd Google’i või muu mootori tõlgitud tekste. Kuigi Google ja teised omataolised on vaid primitiivne näide masintõlke võimalustest ning tegelikult on selles valdkonnas toimunud rohkelt arendusi, siis sellegipoolest ei ole tõlkerobot täielikult usaldusväärne. Kaasaegne masintõlge tõlgib küll sõnu, kuid mitte sisu… Sisu tõlkimiseks on siiski enamat vaja. Ja siin on oluline roll professionaalsel tõlgil.

Tõlkemaailma üks kuldreeglitest on, et tekste tõlgitakse oma emakeelde. Sealjuures peab tõlk ka kõrgemal tasemel valdama nn lähtekeelt ehk võõrkeelt, millest tõlgitakse. Üks tõlkevaldkonnas levinud müütidest  on see, et tõlkida võib igaüks, millaliganes ja kusiganes, piisab vaid heast keeleoskusest. Tõlkimist vajavate materjalide hulk kasvab pidevalt. Raamatud, õigusaktid, mängud, õppematerjalid, konverentsid, kasutusjuhendid, lepingud jne. Mõelda vaid sellele, kui palju täiendavat materjali tuleb tõlkida juba aasta pärast kui Eestist saab Euroopa Liidu eesistujamaa. Tõlkimine võib tunduda suurepärase lisatöö või hobina, mille eest kerget tasu saab.

Ometi otsivad hinnatud tõlkebürood õppinud tõlke taga tikutulega ja iga omast arust hea keeleoskaja ei pruugi tõlketööga sugugi mitte toime tulla. Lisaks, tõlkija elukutse ei piirdu vaid tõlkebüroos istumisega. Tõlke vajatakse kirjastustes, suuremates ettevõtetes, riigi- ja omavalitsusasutustes või projektides. Paljud tõlgid ja tõlkijad töötavad ka vabakutseliste või eraettevõtjatena, mis tähendab, et lisaks tõlketeaduse ja lingvistika valdamisele, peavad neil olema ka elementaarsed teadmised ettevõtlusest. Sageli oleneb just tõlgist või tõlkijast sõnumi jõudmine publikuni.

Tõlgiks või tõlkijaks õppimine ei tähenda vaid võõrkeele omandamist kõrgemal tasemel. Tõlkija peab olema kursis erinevate tõlketehnoloogiate ja nende arengutega, tõlkija peab suutma vajadusel töötada meeskonnas, suutma iseseisvalt analüüsida ja hinnata erinevaid keelenüansse, kriitiliselt selekteerida erialast informatsiooni ning pakkuda professionaalseid lahendusi erialaterminoloogiast lähtuvalt. Tõlk peab oskama rakendada oma tõlkealast loovust, identifitseerida ja sõnastada erialaga seotud probleeme. Ning igas tõlgis peab olema parajalt suur annus vastutustunnet, et olla igas olukorras teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest ja mõjust ühiskonnas. Professionaalne tõlk on võimeline analüüsima oma kutsealast tegevust ning end pidevalt erialaselt ja tööalaselt täiendama.

Euroakadeemia tõlketeaduskonnas saab omandada tõlkija eriala inglise-eesti ja inglise-vene keelesuundadel. Õppekavas on ühildatud tõlketeaduse ja lingvistika alased teadmised kirjaliku tõlke praktiliste vilumustega. Eriala lõpetanu tunneb interdistsiplinaarseid seoseid tõlkevaldkonnas tänu õppeainete omavaheliste seoste kasutamisele õppeprotsessis. Vaba- ja valikainete moodulid võimaldavad Euroakadeemias omandada täiendavaid teadmisi viies eri valdkonnas – keeled, ärindus, kunst, keskkond ja rahvusvahelised suhted kohtuvad integreeritud õppekavades nii rakenduskõrghariduse tasemel kui ka magistriõppes. Eriti oluline koht kõigis õppekavas on eriala inglise keele omandamisel.

Täna on Euroakadeemia ainus erakõrgkool Eestis, kus saab õppida kõiki erialasid kolmes keeles – eesti, vene ja inglise keeles. Euroakadeemia suund on selgelt rahvusvaheline, täna õpib Euroakadeemias üliõpilasi juba rohkem kui 20‑st riigist. Tõlketeaduskond ootab uusi üliõpilasi sisseastumisvestlustele 9., 16. ja 23. augustil Tallinnas Tondi tn 55 ajaloolises Tondi kasarmute kompleksi ühes renoveeritud hoones. Registreerumine ja lisainfo kodulehel.