:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6945465t1h639b.jpg)
Väikeste loimurite geenide järjendamine näitab veel kord, kui veidrad nad on, ent annab ka lootust nende veidruste eri valdkondades ära kasutamiseks, kirjutab ERR Novaator.
Maailma vastupidavaima looma saladused hakkavad paljastuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neid võib külmutada. Neid võib keeta. Neid võib kiiritada ja kuivatada. Küllaltki tõenäoliselt elavad loimurid üle ka Päikesesüsteemi lähistel lahvatava gammakiirtepurske ja Maa kokkupõrke hiidasteroidiga, mis maismaa elust puhtaks pühib. Ainult selleks, et soodsate tingimuste avanedes taas häirimatult paljunema hakata.
Seni on tardigraadide ehk loimurite vastupidavus aga olnud täielik saladus. Esimesed katsed nende DNAd järjendada põhjustasid teadusringkondades väikese maavärina, kui erinevad teadusgrupid jõudsid oma uuringutes risti vastupidistele tulemustele, külvates segadust veelgi. Nüüd aga näib, et loomakeste saladused on siiski avanema hakanud. Mida teadlased loimurite kohta avastasid ja kuidas sellest kasu saada, loe lähemalt ERR Novaatori originaalloost.