Teadusajakiri: Eesti rannaniitude taastamist saadab edu!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Teadusajakiri New Scientist kirjutab Eesti rannaniitude taastamisest.
Teadusajakiri New Scientist kirjutab Eesti rannaniitude taastamisest. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Nõukogude pärandina kinni kasvanud või istutatud alvarite taastamine on üks suurematest liigirikkuse päästmise projektidest, kirjutab New Scientist.

Läänemaa ja saarte rannaniitude taastamise programm on jäänud silma ka rahvusvahelisel tasandil. Nagu kirjutab New Scientistis ajakirjanik Julianna Photopoulos, on Nõukogude ajal metsade istutamise ja karjamaade hülgamise tagajärjel kannatada saanud karjamaade taastamine üks Euroopa suurimatest metsik looduse taastamise projektidest.

Alvarite taastamine on vajalik, kuna nende näol tegemist ühe liigirikkaima keskkonnaga Euroopas, ometigi on nende pindala kahanenud vähem kui 100 aastaga 43 000 hektarilt vaid 8000’le.

Osana põhjusest kirjeldatakse artiklis ka saartele iseloomulike kadakavõsade pealekasvamist – kui kadakaid on kogu alvari pindalast 30-40 protsenti, on see liigirikkuse vaatenurgast positiivne. Kui nende osakaal ületab aga 70 protsendi piiri, hakkab mitmekesisus väga kiiresti hääbuma.

Mida välismaa ajakirjanikud Eesti koosluste taastamisest kirjutasid, võib lähemalt lugeda New Scientisti originaalloos.

Tagasi üles