Päikese lähenev keskeakriis võib tähendada vähem virmalisi

Päikese lähenev keskeakriis võib vähendada Maal paistavaid virmalisi. Foto: Robert Henriksson/TT/Scanpix

Oma eluea keskpaika jõudva Päikese magnetiline aktiivsus väheneb ja see võib kaasa tuua nii päikeseplekkide kui ka virmaliste muutusi, kirjutab Sky And Telescope.

Päikese pinna struktuur piirkonnas, kus esinevad päikeseplekid, on viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt muutunud. Teadusajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society kirjutavad Birminghami ja Aarhausi Ülikooli teadlase Rachel Howe juhitud teadlased, et Päikese viimaste aastate ebatavaliselt nõrkade tsüklite põhjuseks võib olla 23 aastat tagasi alanud aktiivsuse vähenemine.

Päikese aktiivsuse aluseks on tema sisemuses toimuvate tuumasünteesi protsesside rütmilisus, mida on võrreldud lausa tema pulsiga. Seal toimuv pulseerimine on tõepoolest sama rütmiline kui meie süda, kuid erinevaid rütme on tuhandeid erinevaid. Helilaineid meenutavad võnked võivad pärineda nii sügavustest Päikese südame lähedalt kui ka pinnaalustest üsnagi madalatest kihtidest.

Et teha kindlaks, kuidas Päikese aktiivsus viimasel ajal muutunud on, kogusid Howe ja kolleegid kokku olemasolevad andmed 29 viimase aasta kohta ja hindasid, kui palju lainete sagedus 1988-1992 perioodiga võrreldes muutunud on. Tuli välja, et alates 1994. aastast on madalasageduslikud lained küllaltki palju muutunud, kõrgema sagedusega lained aga palju vähem. Selline erinevus kinnitab varasemaid väiteid, et Päikese pinnakihtide struktuuris on toimumas muutused.

Seejärel jälgiti kõrgesageduslike lainete ja päikeseplekkide esinemise korrapära muutusi. Üldiselt järgivad need küllaltki täpselt 11-aastast magnetilise aktiivsuse tsüklit, kuid viimase kahe aasta jooksul näis, et kõrgesageduslike lainete võimsus hakkas ületama päikeseplekkide arvu. Võrreldes varasemaga on päikeseplekke rohkem, aga need on palju väikesemad ja piirduvad Päikese kõige pealmise õhukese kihiga. Sellest oletati, et Päikese pinnakiht peab olema õhenemise faasis ja magnetiline aktiivsus aeglustumas.

Varasematest astrofüüsikauuringutest on teada, et Päikese tüüpi tähtede magnetiline aktiivsus väheneb pärast keskikka jõudmist märkimisväärselt ning meie Päike on oma eluaeas täpselt selles etapis. Kuigi praegu kogutud andmed näivad selle etapi algust kinnitavat, kestab see tõenäoselt veel miljoneid aastaid.

Päikese aktiivsus on aga otseselt seotud Maa polaaraladel esinevate virmalistega. Vähem aktiivne Päike tähendab, et Maa atmosfääri ülaossa jõuab vähem päikesetuult, mis seal kauneid värvilisi helendusi tekitada saaks.

Uuring ilmus ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society.