:format(webp)/nginx/o/2017/07/21/6912697t1h68b5.jpg)
Selleks, et isased põhja-lonthülged tunneksid oma liigikaaslastest rivaalid ära, ei ole neil vaja neid isegi näha. Neile piisab ka nende kuulmisest.
Video: vaata, kuidas isased lonthülged oma rivaalid ära tunnevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal isasel põhja-lonthülgel (Mirounga angustirostris) on iseäralik hääl ja rütmiline kutsung. Teadlased tegid hiljuti kindlaks, et isastel hüljestel jääb see väga hästi meelde ning nad on suutelised selle abil oma liigikaaslasi ilma nägemata tuvastama, kirjutab Science.
Isaste põhja-lonthüljeste jaoks on selline hääle põhine tuvastamine väga vajalik. Enne emastega paaritumist toimuvad isaste vahel nimelt ägedad lahingud. Ainult tugevamad saavad paarituda.
Kui isased hülged kuulevad alfaisase häält, siis on neil kaks valikut – kas põgeneda või astuda domineeriva isashülgega võitlusesse. Enamasti valivad pisut väiksemad hülged esimese. Sellepärast ongi oluline, et nad oskaksid hääle põhjal oma liigikaaslasi ja alfaisaseid eristada.
Uuringutegijad panid põhja-lonthülged selles osas proovile. Nad muutsid alfaisase rütmilist kutsungit, kas kiiremaks või aeglasemaks. Tulemused näitasid, et hülged said kohe aru, kui tegemist ei olnud domineeriva isase originaalhäälega. Muudetud hääle puhul jäid nad paigale ega põgenenud.