/nginx/o/2017/07/19/6907165t1ha938.jpg)
Käesoleva aasta globaalne keskmine temperatuur jääb tõenäoselt alla vaid rekordiliste 2016. ja 2015. omadele, kirjutab The Guardian.
Kliimasoojenemine jätkub: 2017 teeb koos eelnevate aastatega tõenäoselt kübaratriki (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud juunikuu jääb kliimamõõtmiste ajaloos globaalse keskmise temperatuuri poolest kolmandale kohale ning prognoosid näitavad, et käesolev aastagi tõuseb 2016. ja 2015. aasta järel kõige soojemate aastate lõikes kolmandaks, näitavad USA Ookeanide ja Atmosfääri Administratsiooni NOAA mõõtmisandmed.
/nginx/o/2017/07/19/6907169t1h1dba.png)
Sellised andmed näitavad jällegi, et lootus hoida globaalset soojenemist Pariisi kliimaleppes kokku lepitud 2 kraadi (üle tööstuspöörde-eelse keskmise) piires on praeguseks juba minetatud.
Juuni temperatuur oli 0,82 kraadi üle 20. sajandi keskmise, kusjuures seda taset on ületatud juba 41 juunikuud järjest. Võrduseks oli juunikuu rekord 2016. aastal, mil keskmine temperatuur tõusis 0,92 kraadi üle 20. sajandi keskmise. 2015. aastal oli sama näitaja 0,89.
Möödunud nädalal avaldas oma kliimamõõtmiste andmed ka NASA. Kuigi üldpildis on kahe agentuuri tulemused kooskõlas, on siiski ka mõningaid metoodikast tulenevaid vigu, mistõttu jääb möödunud juuni NASA pingereas neljandale kohale ja 1998. aasta soe juuni kolmandale.
NASA kliimateadlase Gavin Smithi prognoosi järgi tõuseb 2017 kuumimate aastate nimistus tõenäoselt teisele kohale. Koht esikolmikus on aga garanteeritud.
With update to Jun, 2017 will almost certainly be a top 3 year in the GISTEMP record (most likely 2nd warmest ~57% chance). pic.twitter.com/jiR6cCv1x8
— Gavin Schmidt (@ClimateOfGavin) July 15, 2017
2016. aasta kõrgetes temperatuurides mängis oma rolli toimunud El Niño, mille mõjud on praeguseks aga möödunud. Kliimateadlaste hinnangul on see küll oma oma rolli mänginud, kuid ka El Niñota oleks möödunud aastad tõenäoselt rekordeid murdnud.
«Me mõistame El Niño mõjusid üsnagi hästi ja oleme sellega ennegi kokku puutunud. Isegi kui see faktor ära võtta, oleksid 2015 ja 2016 arvatavasti siiski kõige kuumemad mõõdetud aastad. Niisiis tuleneb suur osa soojenemisest ikkagi globaalsest soojenemisest ja kasvuhooneefektist,» kommenteeris Readingi Ülikooli professor Ellie Highwood temperatuurimuutust aasta alguses BBC-le.
Nüüdseks on El Niño möödunud ja mõju avaldab enamasti tema vastand La Niña. Ometigi on ka 2017 teel üheks kuumemaks aastaks kliimavaatluste ajaloos. Seetõttu näevad teadlased soojenemise peamiseks põhjustajaks siiski inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaase.
Eesti ühes ainsatest jahedapiirkondadest
Kui Eesti jaheda suve kontekstis võib soojenemine näida jabur jutt, siis on selle põhjuseks, et Eestis, Soomes ja Venemaa lääneosas ongi temperatuurid üldiselt jahedamad kui siinne pikaajaline juuni keskmine. Selle põhjuseks on globaalse soojenemisega kaasnev kliimasüsteemi muutumine, mille käigus jõuab meile suvel rohkem arktilist õhumassi kui seni.
Kus juunikuu keskmised temperatuurid pikaajalist keskmist ületasid ja kus sellest madalamaks jäid, võib näha sellest NASA avaldatud kaardilt. Punased toonid tähistavad üle keskmise temperatuure, sinised madalamaid.
/nginx/o/2017/07/19/6907187t1h1c0f.png)
Kuidas globaalne soojenemine meie aladele jahedaid suvesid tähendada saab, kirjutas Atlas juba maikuus.