DNA-uuring näitab, kuidas koerad inimese parimaks sõbraks said ja üle maailma levisid (1)

Kaur Maran
, Atlase vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Inimese parim sõber eristus hundist tõenäoselt 20 000 kuni 40 000 aastat tagasi Euroopas, kirjutab teadusajakiri Nature.

Sellise tulemuseni jõuti, uurides kolme Saksamaal ja Iirimaal leitud koerajäänust, mille vanused olid vastavalt 4700 ja 7000 aastat. Luujäänustest eraldatud DNA abil suudeti teha kindlaks, et kodustamine pidi toimuma vahemikus 20 000 kuni 40 000 aastat tagasi, kusjuures tänapäeva Euroopa koerad näivad otseselt nendest iidsetest huntidest pärinevat.

Uuringu juhiks oli New Yorkis asuva Stony Brook’i Ülikooli teadlane Krišna Veeramah. Tema sõnul sai kodustamine tõenäoselt alguse sellest, et osad loomadest hakkasid luusima tollal veel küttide-korilastena elavate inimeste laagrite ümbruses, et sealt toidujäänuseid varastada.

«Taltsamad ja vähem agressiivsed hundid olid selles tõenäoselt edukamad,» selgitas Veeramah BBC uudistele. Tekkis evolutsiooniline surve, mis soosis vastavate tunnuste selekteerumist ning aega mööda tekkis loomadel ka inimestega omamoodi sümbiootiline suhe.

Koerte kodustamine on ajaloolaste, geneetikute ja zooloogide seas küllaltki palju tähelepanu pälvinud teema. Näiteks lükkab antud uuring ümber varasemad arvamused, nagu oleks kodustamine toimunud mitmes piirkonnas korraga.

Pärast kodustamist hakkasid koerad koos inimestega ringi rändama ning juba 7000 aastat tagasi olid nad levinud pea kõikjale üle maailma. Need ei olnud aga veel tänased kodustatud koerad, vaid pigem midagi külakoera laadset – inimeste seas vabalt ringi liikuvad loomad, kes ei elanud konkreetsete perede juures ja elatusid ennekõike inimeste almusest.

Tekkinud loomad jagunesid ligi 20 000 aastat tagasi Ida ja Lääne populatsioonideks ning juba 7000 aastat tagasi võis inimkaaslejateks kujunenud hunte leida pea kõikjal üle maailma. Näib, et enamik tänastest tõugudest on aga välja aretatud just Euroopa koerte põhjal. Sellele viitab ka uuringus kasutatud arheoloogilise DNA võrdlemine tänaste koeratõugudega.

Hiljem levisid Euroopas aretatud tõud koos inimestega taas üle maailma laiali, paljunedes sealsete koertega ja pannes nii aluse ka uute kohalike tõugude arenemisesse.

Kuigi laias laastus näitavad tulemused, et kodustamine pidi saama alguse tänapäeva Euroopa territooriumil, on teadlased kindlate kohtade välja toomisega siiski ettevaatlikud ja toovad välja, et vaidlus koerte tekkimise aja ja koha üle ei ole veel kaugeltki läbi ning lõpliku selguse saamiseks on vaja rohkem ja põhjalikumaid uuringuid.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles