/nginx/o/2017/07/14/6889667t1h1c5a.jpg)
Oma maa, keskkonna ja selles elavate liikide kaitsmine ärihuvide eest ei ole kunagi varem nii ohtlik olnud, selgub keskkonnaõiguse organistsiooni Global Witness raportist.
Raport: 2016 aastal mõrvati maailmas rekordarv keskkonnakaitsjaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt raportile mõrvati möödunud aastal kokku 24 riigis vähemalt 200 keskkonnakaitsjat ehk vähemalt neli inimest nädalas. Raportiga saab lähemalt tutvuda siin.
Kõige ohtlikuma riigina on raportis välja toodud Brasiilia, kus 2016. aastal sai hukka koguni 49 keskkonnakaitsjat. Teisel kohal on Colombia 37 inimesega, seejärel tulevad Filipiinid (28), India (16) ja Honduras (14). Ainus nimistus välja toodud Euroopa riik on Iirimaa (1).Kui võtta arvesse ka rahvaarvu, on kõige ohtlikum loodust kaitsta Hondurases. 60 protsenti tapmistest leidis aset Lõuna-Ameerikas, kus suur osa ohvritest olid kohalikud pärismaalased.
Global Witnessi hinnangu kohaselt ei ole looduskaitsjate tapmine mitte ainult sagenev, aga ka maailmas leviv probleem. Kui 2016. aastal täheldati 24 riigis kokku 200 tapmist, siis aasta varem tapeti 16 riigis 185 inimest. Global Witness on kogunud keskkonnaaktivistide tapmiste andmeid aastast 2002, esimese raporti andsid nad välja 2012. aastal.
Selliste sündmuste uurimine ja süüdlaste vastutusele võtmine on tihtipeale keerukas, kuna paljudes riikides ongi tapmiste taga kohalikud valitsused (43 tapmist). 52 juhul olid tapjateks erafirmadele alluvad turvamehed või palgamõrvarid.
Kõige ohtlikum vaidlusteema oli kaevandamisõigused (33 mõrva), millele järgnes metsaraie (aastaga 15-lt 23-le) ja põllumajandus.
Organisatsiooni esindaja Billy Kyte'i sõnul on tapjad viimastel aastatel julgemaks muutunud. «Oleme alati arvanud, et sellised sündmused toimuvad kusagil kaugetel ja eraldatud aladel, aga kuna nii vähesed neist on süüdi mõistetud ja karistada saanud, on rünnakud muutunud järjest julgemaks,» ütles Kyte BBC uudistele. «Tapetute hulgas on pärismaalased massiivselt üle esindatud, kuna paljude nende maad asuvad mineraalide ja puidu poolest rikastes piirkondades, samas on neil palju halvem ligipääs õiguskaitsele või kommunikatsioonivahenditele.»
Selliste andmete kogumises ja avaldamise teel loodab Global Witness survestada valitsusi oma inimesi paremini kaitsma. Hea näide on Honduras, kus möödunud aastal suri 14 inimest, nende seas ka hüdroelektrijaamade ehitamise vastu seismise eest rohkelt tapmisähvardusi, aga ka maineka Goldmani keskkonnakaitse preemia saanud pärismaalaste juht Berta Caceres.
«Suhtesime pärast Berta mõrva aktiivselt Hondurase valitsusega ja tema surmale järgnes ka märkimisväärne rahvusvaheline surve asja uurida. Kui eelmine aasta mõrvati Hondurases 14 inimest, siis sel aastal on teada vaid üks. On märke, et survestamisel on mõju olnud, kuid rünnakud ei ole siiski lakanud,» ütles Kyte.