/nginx/o/2017/07/11/6881205t1he8a5.jpg)
Siberi koopast leitud inimjäänuste põhjal tuvastatud liik eksisteeris koos nüüdisinimese ja neandertallasega, kuid tema kohta on seni teada väga vähe, vahendab ERR Novaator.
100 000 aasta vanune hammas heidab valgust salapärasele ürginimesele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.
«Pärilikkusaine alusel on tegu on kõige kauem aega tagasi elanud denislasega, kelle seni leidnud oleme. Ta kaotas hamba vähemalt 100 000, võibolla isegi 150 000 aastat tagasi,» selgitas uurimuse esimene autor Viviane Slon, Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi doktorant ERR Novaatorile.
Slon ja kolleegid avaldasid koopast leitud hamba kohta artikli teadusajakirjas Science Advances. Mida avastus nii denislaste kui ka meie enda esiajaloo kohta tähendab, loe lähemalt ERR Novaatori teadusuudisest.