Marss ei ole väga külalislahke planeet, seal on külm, atmosfääri peaaegu ei olegi ja seda ründab kosmosekiirgus.
Marsi pind on bakterite elutsemiseks liialt toksiline
2009. aastal leidis ka kinnitust, et Marsi regoliit on täis perkloraati, kloori baasil ühendit, mis kuumutamisel suudab purustada orgaanilisi aineid nagu rakud. Selleks, et mõista, mida need perkloraadid võivad Marsi mikroorganismidega teha, panid nad bakterid selle ühendi vastu proovile, vahendab Popular Science.
Edinburghi ülikooli teadlaste leid ei tõota midagi head neile, kes soovivad veel Marsilt elu leida. Katsete tulemusel kinnitati, et Marsi-laadsetes tingimustes olid perkloraadid tõepoolest mikroobidele toksilised.
«Me teadsime juba varem, et igasugusel elusorganil oleks pinnal väga raske elus püsida ja selle uuringuga me tõestasime seda,» sõnas Washington State ülikooli astrobioloog dr Dirk Schulze-Makuch.
Bacillus subtilis, mida sageli kosmoserakettidest võib leida, oli seekord katsejäneseks. Neid väikesi mehikesi pandi mitmetesse ebamugavatesse olukordadesse. Muuhulgas pidid nad kannatama tugevat UV kiirgust, keskkondasid, kus polnud hapnikku, madalaid temperatuure ja seda kõike koos perkloraatidega.
Marsil on väga vähe atmosfääri, mis teda kiirguse eest kaitseks, seega teadlased soovisid kindlaks teha, mida UV kiirguse ja perkloraatide koosmõju bakterile teeb. Ainuüksi UV kiirgus tappis juba hulgaliselt baktereid, kuid kui lisati ka perkloraadid, olid katseklaasid 30 sekundi möödudes täielikult steriliseeritud. Samal ajal aga need bakterid, kes pidid hakkama saama ainult koos perkloraatidega, aga UV kiirgusega kokku ei puutunud, olid elus ja terved.
Madal temperatuur ja kivine pinnas tõstis veidi bakteri ellujäämisvõimet, kuid perkloraadi ja UV kiirguse kombinatsioon oli endiselt laastav. Lisaks tehti katseid ka rauaoksiidi ja vesinikperoksiidiga, sest ka neid Marsil leidub. Kuid ka see kombinatsioon vähendas oluliselt bakterite populatsiooni.
Uurimistöö autorid tõid välja, et tänapäeva Marsi pind on rakkudele väga mürgine, mida põhjustavad oksüdantide, rauaoksiidide, perkloraatide ja UV kiirguse koosmõju.
See aga ei tähenda, et Marsil ei võiks üldse elu olla. See uuring tõestab lihtsalt seda, et kui Marsil elu on, siis tuleb selle leidmiseks kaevama asuda. «Kuigi Marsi pind on hetkel eluks kõlbmatu siis on olemas hulgaliselt potentsiaali maa-alusteks uuringuteks,» sõnas uuringu üks autoritest Jennifer Wadsworth. Ühltasi üritab ta koos teiste teadlastega kindlaks teha, kuidas täpselt UV kiirgus ja perkloraat koos baktereid hävitavad, et mõista paremini, kui laialdane selle mõju võib olla. Seega võib juhtuda, et nende kahe koostöö muudab palju suurema ala elamiskõlbmatuks kui lihtsalt pealispinna.
«Kui nii eaks olema, siis peaksime kaevama vähemalt mõned meetrid enne, kui saame kindlad olla, et kiirguse tase on piisavalt madal. Sellistes sügavustes võib juhtuda, et Marsi elusorganismid võivad ellu jääda,» lisas Wadsworth.
NASA kulutab enne robotite kosmosesse lennutamist miljoneid, et rakett korralikult puhtaks teha, et kaasa ei võetaks ühtegi meie bakterit. Vaatamata sellele, et Marsi pind on bakteritele toksiline jätkatakse endiselt ka puhastustöödega. Kuna katsed viidi läbi bakteriga, mis ei ole kohandunud ekstreemsete oludega võib juhtuda, et mõni kangem bakter suudab ka ellu jääda,» sõnas Wadsworth.
Rahvusvahelises kosmosejaamas läbi viidud katsed on näidanud, et bakterid suudavad sadu päevasid elada, isegi kui nende keskkond teeb läbi ekstreemseid temperatuurimuutuseid, neid kiiritatakse ja pannakse vaakumisse. Lisaks on Mars suur planeet, mistõttu võib juhtuda, et kõikjal perkloraate lihtsalt ei ole.